4.4 C
Rapla
Esmaspäev, 25 nov. 2024
ArtikkelEi saa me läbi Pärnumaata

Ei saa me läbi Pärnumaata

Helerin Väronen

Aprilli viimasel päeval vuras bussitäis rahvast Raplamaa Külade Liidu eestvedamisel Pärnumaale õppereisile. Meie päeva juhtis Merle Jantson ja marsruut kulges mööda Romantilist Rannateed Malda-Aruvälja-Kihlepa-Lindi-Pootsi.

Meie esimene sihtkoht oli Tamme talu ürdiaed, mida tutvustas perenaine Heli Viedehof. Alguses hobiks olnud taimekasvatusest on Heli jaoks nüüdseks saanud töö. Pärast väikest tuuri vaatab ilmselt iga reisil olnu enda aias olevaid taimi nüüd natukene teise pilguga. Kui tuua mõni tarkusetera välja, ei tasuks näiteks võilille süüa rohelisest peast, taimele tuleks paariks nädalaks valgust mitteläbilaskev pott peale panna ja selle tulemusel valgeks muutunud lehed on palju maitsvamad. Mustnuppu tasub kasvatada salatitaimeks kevadel ja kukeharja kasutatakse näiteks Saksamaal smuutitaimena. Bergeenia juured aga kõlbavad süüa, kui neid pikalt aurutada, ja tema mustaks läinud lehtedest tehtud tee annab jõudu ja elulusti.
Meie järgmine sihtkoht oli kaks aastat tagasi ehitatud Aruvälja uus külakeskus, kus lasteaed, saun ja raamatukogu. Külakeskuse süda, hing ja perenaine Aili Elend rääkis, et kunagine koolimaja ja lasteaed asus veel alles hiljuti üle tee, kuid nüüdseks on maja lammutatud. Maja jupid aga on leidnud uue otstarbe ja kunagise kooli mälestuseks on selle koopia ehitatud uue lasteaia õuele. Külakeskuses toimetav raamatukogu on tavapäratul moel neli tundi lahti ka pühapäeviti. Teistmoodi on Aruväljal ka see, et neil on õnnestunud terve rühm poisse tantsima panna. Ka lasteaia ruumid avaldasid muljet ja nii mõnigi meist ohkas, et sellises lasteaias käiks veel isegi.

Marko Põldsam võttis Pootsi veini- ja kultuurimõisas külalisi vastu erinevate veinidega.

Tervet päeva läbiv nali oli Pärnu linna suurus. Uue korra järgi oli näiteks me kolmas peatuspunkt Eassalu-Neitsi külaseltsi külamaja Kihlepas peaaegu Pärnu kesklinnas. Tegemist on paigaga, kus toimub võilillefestival. Selle eestvedaja on taimetark Mercedes Merimaa, kes oma mõnusa huumoriga võlub ja paneb ennast kuulama. Tänavusel festivalil on üheks teemaks permakultuuri peenra tegemine, mille kohta Merimaa sõnas, et teeks mulla rikkaks, saaks ise ka rikkaks, vähemalt vaimult. Juttu tuleb ka putkede kasvatamisest, külla tuleb Valdur Mikita ja Evald Piirisild teeb šamaanirännakut. Festivali teine päev on looduseloomise tarkustest, kuidas looduses eimillestki saab midagi.
Külamaja sai EV100 kogukondade taotlusvoorust endale pitsaahju. Pidev ehitamine külamajas käib, hetkel renoveeritakse teist korrust ja väljas on pooleli maakütte paigaldamise haljastustööd. Külakeskuse äramajandamine on aga keeruline, nii et Merimaa ei tea, mis neist tulevikus saab. Bussis jäi teel Lindi sadamasse kõrvu tabav lause: kui tahad pärandkultuuri hävitada, tee maast linn, vähemalt sõnaliselt.
Lindi sadamas lõi kalalõhn juba kaugelt ninna. Päike oli hakanud mõnusalt soojendama ja pärast Tiido-Tiiu talu kodukohvikus saadud lõunat oli lihtsalt mõnus ringi jalutada ja mereäärset olemist nautida. Ka meie järgmine peatuspunkt oli seotud nautimisega. Pootsi veini- ja kultuurimõisas ootas erinevate veinidega Marko Põldsam. Lisaks veinide degusteerimisele tegi ta meile väikese ringkäigu mõisapargis, mis erinevalt mõisast endast on kaitse all. Eemalt paistis puuviljaaed, kuhu hiljuti istutati 500 kirssi ja 120 pirnipuud. Edasised plaanid on Põldsamil igatahes suured, oma veinitoodanguga kavatseb ta lausa laia maailma minna. Kui muidu sai elatud rahulikku elu, jäävat nüüd ajast puudugi. Üks koht aga, mis energiat juurde annab, on tiik, mille asemel alles aasta tagasi oli prügikuhi. Kõike tehtut nähes tuli tõdeda, et hull töö on ära tehtud, kuid tore on, kui selliseid hulle leidub.
Meie viimane sihtpunkt oli tõeline pärl, Tõstamaa mõisas asuv kool, kus kohalikku ajalugu ja praeguseid tegemisi tutvustas Liina Käär. Mõisas on mitmeid seina- ja laemaalinguid, kuid üks põnevamaid on viimase mõisaomaniku töötoa lagi, kuhu on maalitud valge maagia märk, jantra, millest tehtud pildi endaga kaasas kandmine peaks täitma soove. Nagu ühele mõisale tavaks, ei puudu Tõstamaal ka kummituslood. Isegi suurimad skeptikud on pidanud tõdema, et selles mõisas toimuv ei ole tavamõistusega seletatav.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare