Vivika Veski
Pakendite ringlussevõtu süsteem töötab hästi vaid siis, kui inimesed mõistavad selle korraldust ja vajalikkust ning teevad koostööd, on kogenud Rapla vallavalitsuse spetsialistid.
Läbisegi paberpakendiga aiakoristuse haljasjäätmed või plastpakendi hulgas kõik see, mis kodusest majapidamisest üle jääb – see on pilt, millega Rapla vallavalitsuse keskkonnaspetsialistil tuleb vahel silmitsi seista. Kui valesid asju on liigiti kogutud pakendite hulgas ka õige pisut, on neid keeruline töödelda. Kui aga vale kraami on pakendite hulka sattunud juba üksjagu, polegi neid võimalik enam töödelda.
Sel juhul taaskasutusorganisatsioon (TKO) pakendeid vastu ei võta – pakendikonteinerit ei tühjendata või kui tühjendatakse, siis segaolmejäätmete hulka. Segaolmejäätmed ladestatakse prügilasse või põletatakse need jäätmepõletustehases ja kumbagi ei loeta jäätmete ringlussevõtuks. Pakendite käitlemine segaolmejäätmetena tähendab lisakulu nii vallale kui ka keskkonnale.
Praht pakendi hulgast välja
Rapla vallavalitsuse järelevalvespetsialist Aime Linke räägib, et Rapla vallavalitsus on alates eelmise aasta lõpust korrastanud koostöös TKO-dega pakendikonteinerite avalikku võrku. Selle peamine põhjus on olnud nelja valla liitumine 2017. aasta sügisel – et muuta võrk ühtse valla jaoks otstarbekamaks. „Teadsime küll, kuidas asi varasemas Rapla vallas käis, kuid meil puudus täpne ülevaade teiste valdade kohta,” selgitab Linke. „Samuti tahtsime teada, kus on vaja midagi muuta – suurendada konteinerite mahtu või tühjendamissagedust.”
Kokku on nüüd segapakendite kogumise avalikke konteinereid Rapla vallas 77, paberpakendikonteinereid 20 ja ainult klaaspakendi jaoks mõeldud konteinereid kaks (Kaius ja Juurus). Täiendavalt on veel 15 vanapaberikonteinerit.
Sageli ei tea aga inimesed seda, et paberpakendi konteinerisse võib panna tõepoolest vaid papist ja paberist pakendeid, mitte mistahes vanapaberit, näiteks ajalehti ja ajakirju. Siiski võtavad TKO-d mõningase vanapaberilisaga paberpakendi vastu, sest see ei sega töötlemist, kui just pole tegu kriitpaberiga.
Aime Linke ja keskkonnaspetsialist Donald Lunev tõdevad, et tõsiselt probleemseid kogumiskohti on ehk kuus-seitse. Probleeme on kahte liiki. Mõnel juhul täituvad konteinerid kiiremini, kui neid tühjendada jõutakse – siis ei aita muu, kui tuleb konteineri mahtu suurendada või tihedamini tühjendada, kasvõi kord nädalas.
Teine probleem ongi see, et pakendid konteineris on rikutud, läbisegi jäätmetega, mis sinna ei kuulu. Ka sel juhul on mõned kohad, kus seda sagedamini tehakse. Lunev räägib, et näiteks Hagudi raudteejaama juurest lasksid nad segaolmejäätmete konteineri sellepärast ära viia. Tegu on piirkonnaga, kus rahvast liigub vaid rongiaegadel. Muidu puudub konteineri juures nii-öelda naabrivalve. Lunev tõdeb, et kuigi Hagudi alevikus on teine pakendikonteiner endiselt olemas, on mõned inimesed ka kurtnud, et sinna on kauge viia.
Linke lisab, et TKO-d on soovitanud proovida prahistamise korral ka konteineri asukohta muuta – vaadata, mis siis juhtub. TKO-de kogemus näitab, et selline muutus rutiinis võib mõnikord panna inimese hetkeks järele mõtlema.
Teisaldatavad kaamerad appi
Rapla linnas juhtus ka nii, et üks lõpetav kauplus viis oma kraami, mida maha müüa ei õnnestunud, segapakendikonteinerisse – peamiselt vanu toidu- ja jooginõusid. Kuna seal oli süüdlast lihtne kindlaks teha, sai vald talt ka vastust nõuda. Selgus, et suletud kaupluse omanikud olid lugenud segapakendi konteineri pealt, et sinna võib panna klaasi, kuid ei arvestanud sellega, et selle all peeti silmas ikkagi klaaspakendeid, mitte kõiki esemeid, mis on klaasist. Siin on vald saavutanud kokkuleppe suletud kaupluse omanikuga, et kui vallal on tarvis kõnealuse konteineri tühjendamisega kanda lisakulu, siis on nad nõus lisakulu vallale hüvitama.
Pakendikonteinerite risustajaid püüab aga Rapla vald edaspidi tabada teisaldatavate valvekaamerate abil. Linke selgitab, et need ei ole alalised avalikus ruumis korra järele valvavad kaamerad, vaid just sellised, mida saab paigutada ajutiselt näiteks postide külge ja siis kaamerapilti internetist jälgida. Selle kaudu loodab Rapla vallavalitsus prahiviijad kindlaks teha ja neid korrale kutsuda.
Tõsi, üks periood, mil jäätmekäitlus kipub käest ära minema, on selleks aastaks möödas – see on kevadine suurkoristuste aeg. Spetsialistid on kogenud, et just siis kiputakse rohkem avalikku korda oma kodusele korrale ohvriks tooma.
Biojääde olgu biolagunevas kotis
Kui mõni aasta tagasi tuli hakata vähemalt kaheksa korteriga kortermajade juures biojäätmeid koguma, kõlas rahva hulgas ka kahtlusi ja pahameelt – kuidas kõik konteinerid ära mahuvad, kas suur prügiauto pääseb ikka väiksemate majade juurde, mis saab, kui biojäätmed hakkavad haisema.
Aime Linke ja Donald Lunev leiavad siiski, et biojäätmete kogumine on laabunud suuremate tõrgeteta. Kuna neid konteinereid haldavad peamiselt korteriühistud, need ei ole avalikud, siis üldjuhul jõuavad sinna ka õiged asjad. Lunev tunnistab, et biojäätmete puhul on küll mõnikord kaevatud, et konteiner haiseb – selle vastu aitab vaid tühjendamine.
Kindlasti ei sobi aga kõik, mis aja jooksul kõduneb, kortermaja juures olevasse biojäätmete konteinerisse. Näiteks ei või sinna panna suuri konte ega suures koguses aianduses tekkivaid haljasjäätmeid.
Linke lisab, et biojäätmeid konteinerisse pannes tuleb jälgida sedagi, et ka kott, milles need on, oleks biolagunev. Plastkilekott ei sobi, see peab olema paberist või biolagunevast kilest.
