Anne Kalf
“Raikküla hariduselu 170” projektijuht,
õpetaja aastatel 1975-2005
Vanemad teated Raikküla kandis talurahvakooli olemasolust pärinevad aastast 1787/88. Järjepidevast koolikorralduslikust tegevusest saame rääkida alates aastast 1849, mil mõisnik Alexander Keyserling asutas mõisa-valla kooli, mis asus Liivaaugul – mõisast üks kilomeeter lõuna pool Lipa-Metsküla tee ääres.
1867. aastal alustati tegevust uues koolihoones Lipa külas, nimeks Raiküla vallakool.
1906. aastal otsustasid vallaisandad koos kohalike talumeestega nimetada kooli ministeeriumikooliks. Tehti ettevalmistusi uue koolihoone ehitamiseks, milleks paluti toetust kubernerilt. Kubernerile mõte meeldis ja ta andis 3000 rubla laenu, kuid esialgu ehituslaenuks saadud raha vallalt siiski tagasi ei nõutud.
1909. aasta suvel valmis Lipa külas paekivist kahekorruseline hoone, mis oli selle aja kohta väga esinduslik. Kool tegutses järjepidevalt 2009. aastani.
Kuigi majas kool otseselt enam ei tegutse, on siin majas imepisike haridusleegike siiski põlemas. Nimelt töötab majas Kabala lasteaia-põhikooli lasteaia Lipa rühm Lustilaps, andes alusharidust piirkonna kõige väiksematele. Samuti töötab majas Raikküla vabaajakeskus, pakkudes Lipa ümbruses asuvate külade elanikele võimalust veeta majas oma vaba aega, saada osa kultuuri- ja vaimuelust, erinevatel koolitustel saada uusi teadmisi erinevate valdkondade arengutest. Seega võib öelda, et kaudselt selles majas hariduselu jätkub.
Eelnimetatut silmas pidades otsustas MTÜ Lipa Küla juhatus koostöös vilistlastoimkonnaga tähistada Raikküla hariduselu 170. aastapäeva vilistlaste kokkutulekuga.
29. juuni hommikust alates oli Lipal endise Raikküla ministeeriumikooli maja ja õu täis ootusärevat saginat. Tehti ettevalmistusi Raikküla hariduselu 170. aastapäeva tähistamiseks ja vilistlaste kokkutulekuks. Veel viimased viimistlused näitusteruumides, ajalootunniks valmis seatud saalis, kooliõuele paigutatud telgis. Esinejad tegid mikrofoniproove, muusikud seadistasid tehnikat ja pille. Kokad paigutasid müügikioske, registratuuris kontrolliti eelregistreerimise nimekirju. Kõikidel oli kiire, aga ka ärevus hinges, sest igaüks tahtis päeva õnnestumiseks anda endast parima.
Ilmataadiga oli tehtud kokkulepe, et vihma ei saja, kuid kindluse mõttes oli kooliõuele paigaldatud mahukas telk.
Kui vilistlased kooliõuele jõudsid, võttis neid vastu meeleoluka muusika ja rütmikate helidega Rapla Pasunakoor Aigar Kostabi juhendamisel. Et muusika üle õue kostaks, selle eest seisis hea Aivar Arak oma helitehnikaga.
Rahvast muudkui tuli ja tuli – nii lähemalt kui ka kaugematest Eestimaa paikadest. Kokkutulekupäev tõotas tulla pikk, seepärast oli korraldustoimkond tellinud Arturi Trahteri kokkadelt kõikidele osalistele lõunasupi. „Oi kui hea supp“ – võis kuulda sööjate tagasisidet.
Päev oli üles ehitatud koolitundide põhimõttel. Kell kolm toimus koolisaalis ajalootund, mille viis läbi vilistlasest ajaloolane Liivi Aarma, kes rääkis põhjalikult Lipa koolihoonete ehitamisest. Nii mõnegi teadaoleva info lükkas ta oma ettekandes ümber, esitades uusi ja seni teadmata fakte.
Ajalootundi soovijaid oli nii palju, et kõik saali ära ei mahtunudki, osa rahvast kuulas tundi koridoris püsti seistes. Oleks tänapäeva koolilastel ka selline tung ja soov mõnda tundi külastada, võiksid õpetajad õnnelikud olla.
Kella neljaks päeval oli kooliõu ja telgialune rahvast täis ning aastapäeva tähistav aktus võis alata. Aktusetelki toodi Eesti Vabariigi, Rapla valla ja Raikküla kooli lipp, kõlas Eesti Vabariigi hümn ja seejärel lauldi „Raikküla kooli valssi“, mille autorid on Heldi Tagel ja Argo Kivilo. Järgnes päevateemaline tervitus kokkutuleku korraldustoimkonna nimel Anne Kalfilt, tervitused külalistelt – Rapla vallavalitsuse ja Raplamaa Partnerluskogu esindajalt Triin Matsalult, Kabala lasteaia-põhikooli direktorilt Jaanika Voometsalt. Vilistlaste esindajana sai sõna Anu Altmets. Videotervituse esitas koolimajas tegutsev Kabala lasteaia-põhikooli lasteaiarühm Lustilaps.
Järgmine tund oli kehalise kasvatuse tund. Pika istumise järel oli paslik korraks püsti tõusta ja siirduda koolimaja õuele, kus avati vilistlaste kingitus – mälestuspink Raikküla hariduselu 170. aastapäevaks. Igati väärikas – suur ja massiivne. Pingi kujundas vilistlane Viivi Lants, teostajad olid Puraviku Tuuleveski OÜ ja Vennad Puidud OÜ. Õnnistussõnad luges Rapla Maarja-Magdaleena koguduse pastor Mihkel Kukk.
Pärast väikest virgutust koguneti taas telgi alla, kus algas muusikatund. Kontsertkava oli koostanud vilistlane Anu Siniroht, kaasates Raikküla kooli vilistlastest lauljaid: Merily Vinter-Kivi, Marili Vinterit, Katri Sillaveret ning Kabala lasteaia-põhikooli laululapsi ja ukulele ansambli Ukud ja Leeled pillimängijaid. Eriti suure publiku poolehoiu võitis Eleri Rahuoja esitatud prantsuskeelne Edith Piafi laul „La vie en rose“ – esitus oli ehtpiafilik. Vahetekste luges Anne Kalf.
Lõpetuseks tänasid vilistlased lauluga „Minu õpetaja“ kõiki õpetajaid, eriline tänu kuulus endisele õpetajale-koolijuhile Aili-Maret Ainsaarele, kes käeoleva kokkutuleku eel tähistas oma 85. sünnipäeva. Õnnitlusi jagasid talle endised õpilased ja kolleegid.
Oma tänusõnadega pöördus austatud õpetaja-koolijuht vilistlaste poole sõnumiga, et Raikkülas on lisaks põhihariduse omandamisele olnud võimalus maanoorte keskkoolis saada ka keskharidus. Täiskasvanuna pere kõrvalt hilistel õhtutundidel koolis käimine nõudis tõsist pingutust. Seetõttu tuleb neid inimesi igati hinnata, kes oma haridusteed pidevalt jätkavad.
Kui aktus lõppenud, oli kõikidel vilistlastel võimalus lendude kaupa lasta end mälestuspingi juures pildistada. Pildistamise järjekord ei tahtnud ega tahtnud lõppeda.
Kokkutulekupäev lõppes ansambli Omad Poisid saatel hilistel öötundidel. Projektijuhina võin tõdeda, et kokkutulek õnnestus suurepäraselt, oli osalejate poolest rahvarohke.
Jääb vaid loota, et järgminegi kokkutulek viie või kümne aasta pärast taas aset leiaks. Selliseid mõtteid mõlgutasid vilistlasedki.
