Vivika Veski
Põllumajandusamet peab glüfosaati sisaldavaid umbrohumürke ohutuks, kui kasutada turule lubatud vahendeid ja järgida kasutusjuhendit. Teadlased siiski sama optimistlikud ei ole.
Mõni nädal tagasi märkasid Raplas liikuvad inimesed, kuidas Tallinna maantee ääres töötab mees mürgipritsiga, piserdades üle kõnniteede ääres olevad munakividega ja osaliselt muruga kaetud pinnad, ohutussaared ja postide ümbrused. Põllumajandusamet viis Rapla elanikelt saabunud info põhjal 27. juunil läbi kontrolli, mille käigus ilmnes, et Raplas kasutati taimekaitsevahendit Roundup G, mis on üldhävitava toimega herbitsiid ehk umbrohutõrjevahend.
„Vahend on Eestis turule lubatud, registreeritud taimekaitsevahendite registris, seda võib kasutada murudel ja mittepõllumajanduslikel aladel. Antud vahendit kasutati sihtotstarbeliselt, ainult kõnniteeäärsete munakivisillutiste ja ohutussaartel asuvate sillutiste kivide vaheliseks umbrohu eemaldamiseks. Ilmastikuolud olid tööde teostamiseks sobivad,” selgitas Põllumajandusameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja.
Rapla elanikke tegi ettevaatlikuks ka see, et umbes kuu aega varem oli ajakirjandus käsitlenud juhtumit, kus Tallinna külje all Peetri alevikus tõrjuti umbrohtu glüfosaati sisaldava ainega Rodeo XL lubamatul viisil. Seal said sotsiaalmeedias liikuva info põhjal kergemaid tervisekahjustusi nii lapsed kui ka koerad, kuigi ametlike kinnituste kohaselt ei saanud see kuidagi olla tingitud umbrohutõrjevahendist.
Kubja lisab, et Rae vallas eksis tööde teostaja koolialadele ja muudele avalikele kohtadele seatud kasutuspiirangute ning professionaalsele kasutajale kohustusliku integreeritud taimekaitse kasutamise nõuete vastu.
„Glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutamiskeeld koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses. Umbrohu tõrjeks oleks pidanud kasutama niitmist või trimmerdamist,” täpsustab ta.
Vabamüügivahend on lahjem
„Taimekaitsevahendeid ei pea kartma. Teadma peab, kuidas neid õigesti kasutada. Selleks, et taimekaitsevahendi kasutamine inimesi, loomi ja keskkonda ei kahjustaks, on vaja järgida kasutusjuhendit ja kõiki kehtestatud ohutusnõudeid. Neid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad,” rahustab Kubja Raplamaa Sõnumitele antud vastuses inimesi.
Ta lisab, et kõik nõuded leiab Põllumajandusameti kodulehelt.1 Tõepoolest on seal eraldi meelespea põllumeestele, hobiaednikele, teehooldajatele, raudteehooldajatele, haljastajatele ja karuputketõrjujatele. Seal on toodud ka link taimekaitseregistrisse, kus saab tutvuda turule lubatud vahenditega. Sealt saab teada näiteks, et Roundup G on vabamüügis olev vahend, mille toimeaine on glüfosaat, mida sisaldub seal 120 grammi liitri kohta.
Peetris kasutatud vahendi Rodeo XL toimeaine on samuti glüfosaat, kuid seda sisaldub seal 360 grammi liitri kohta ehk see on kolm korda kontsentreeritum kui Roundup G. Rodeo XL-iga tohib pritsida ainult taimekaitsetunnistusega kasutaja erinevalt Roundup G-st, mille puhul seda nõuet ei ole. Lisaks tuleb kanda kaitseprille ja -kindaid.
Muid põhjuseid peale kontsentratsiooni ei ole võimalik registrist tuvastada, miks üks aine on ohtlikum kui teine. Mõlema tootja on Monsanto.
Kubja kinnitab, et õigel kasutamisel on turule lubatud taimekaitsevahendid ohutud. „Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aeg-ajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele,” lisab ta.
Ehk siis karmistunud nõuete valguses võib täna ohutu vahend homme siiski osutuda ohtlikuks.
Peatab taimse valgusünteesi
Ajalehes Sirp ilmus eelmise aasta 23. novembril artikkel „Mis on herbitsiid glüfosaat?”, mille autor oli Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Ülo Niinemets.2 Ta selgitab seal, et glüfosaadi toime herbitsiidi ehk taimemürgina seisneb selles, et see aeglustab teatud ühendite sünteesimist. Näiteks peatub glüfosaadi mõjul kogu taimne valgusüntees.
Glüfosaadi herbitsiidse toime avastas USA firma Monsanto 1970. aastal ja 1974. aastal toodi turule glüfosaadil põhinev herbitsiid Roundup. Glüfosaadi patendikaitse lõppes 2000. aastal ja praegu on maailmas saadaval enam kui 30 tootja glüfosaadipõhist herbitsiidi enam kui 700 erineva koostisega.
Niinemets tõdeb, et glüfosaatsetest herbitsiididest ja nende toimest rääkides ei aduta tihti, et tegelikult on kasutusel terve spekter eri ühendeid. „Puhas glüfosaat on hape ja seetõttu omastavad taimed ja muud organismid seda kasinalt. Herbitsiidides on glüfosaat seetõttu tavaliselt soolana, näiteks Monsanto herbitsiidis Roundupis on glüfosaat isopropüülamiini soolana […]
Mõlemal juhul on nii taimede kui ka mittesihtorganismide omastatavad kogused palju suuremad kui puhta glüfosaadi puhul. See on väga oluline erinevus, sest tööstuse tellitud toksilisuse uuringud on tehtud üldjuhul puhta glüfosaadiga, mitte herbitsiidides kasutatavate tegelike toimeainetega. Nii saadud tulemused ei näita antud herbitsiidi tõelist toksilisust. […]
Peale glüfosaatse toimeaine sisaldavad kõik turul olevad glüfosaatsed herbitsiidid muid komponente, eelkõige pindpinevust vähendavaid surfaktante, mis sama väliskontsentratsiooni korral suurendavad toimeaine imendumist ja võimendavad sellega toksilise aine kontsentratsiooni raku sees. Surfaktandid võivad mittesihtorganismidele olla veelgi toksilisemad kui toimeaine glüfosaat ise,” selgitab Niinemets.
Tootjad kasutavad variuurijaid
Glüfosaadiga on seostatud tervet rida terviseohtusid. Näiteks on näidatud, et glüfosaat võib vähendada mitmete maksaensüümide aktiivsust, kahandades sellega maksa võimet teisi toksilisi kemikaale kahjutuks teha. See võib aga viia mittealkohoolse rasvmaksa väljaarenemiseni, mida omakorda seostatakse diabeedi ja vähiga.
Vahendite tootjad püüavad seda kõike ümber lükata, tellides ise uuringuid. Niinemets lisab, et alati ei ole sõltumatute ja tootja tellitud uuringute vahel lihtne vahet teha, sest on ilmnenud, et nii mõnegi väidetavalt sõltumatu uuringu on tegelikult teinud tootja, eelkõige Monsanto, variisikud.
Igatahes keelustas Austria tänavu juuli alguses esimese Euroopa Liidu riigina glüfosaadi.
Samas kasutab Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel Eesti põllumees taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta oluliselt vähem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Võrdlusest on näha, et Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti ja Iirimaaga.
