Helerin Väronen
XXVII Rapla kirikumuusika festival on nüüdseks muutunud kauniks mälestuseks publiku meeltes. Õige hetk on heita pilk neile mälestustele kunstilise juhi Pille Lille abil ja uurida, kuidas ta ise festivaliga rahule jäi, tuua välja mõned erilisemad hetked ning heita pilk järgmise aasta plaanidele.
Pille Lill ütles, et jäi seekordse festivaliga väga rahule, just seetõttu, et publikut jagus igale kontserdile. Ise jõudis ta peaaegu kõigile kontsertidele ja peab enda lemmikuks festivali avakontserti Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, kus esitamisele tuli helilooja Tõnu Kõrvitsa uudisteos “Sina oled valgus ja hommik”.
“See, et ettekandmisele tuli Kõrvitsa teose maailma teine esiettekanne, on väga suur saavutus,” sõnas Lill. Nii nagu enamikku festivali suurtest kontsertidest, plaaniti ka sellesuvist avakontserti enam kui kaks aastat ette ja Kõrvitsa teose ettekanne telliti, teadmata selle ilu. Kuid Lill usaldas helilooja taset ja ei kahelnud, et sealt tuleb võimas teos.
Vahastu kiriku kontsert “Õhtu Argentiina värvides” tõi publiku ette külalisesineja Itaaliast, baritoni Massimiliano Viapiano, kes esitas koos kammeransambliga helilooja Astor Piazzolla uhkeid tangosid. Lill usub, et see oli üks neist kontsertidest, mis publikule väga meeltmööda oli. Publikust tulvil oli ka Vigala kirik, kus Lill ja Viapiano esinesid koos X Rahvusvahelise Vokalistide Suvekooli lauljatega. “Lauljate suvekoolis oli meil seekord 15 lauljat ja kui kõik nad esinevad, pluss nende õppejõud, teeb see esinemisest väga vaheldusrikka vaatamise-kuulamise, igavaks ei lähe kunagi,” rääkis Lill naerdes.
Positiivset tagasisidet festivalile on tulnud nii publikult kui ka esinejatelt endilt. Publiku hulgas on Lille sõnul alati olnud neid, kes pärast kontserti on tema juurde tänama tulnud.
Suvekool orelimängijatele?
Nagu ikka suurte ürituste korraldamisel, ei möödunud ka seekordne kirikumuusika festival päris nii, nagu oli plaanitud. Järvakandi kirikus pidi luuletekste Ave Mariade vahele lugema Margus Prangel, kuid paar päeva enne kontserti tuli talle leida asendaja. Järvakandi kontserdil ühendati esimest korda festivalil muusika ja luule. Kuna Lill ise sellel kontserdil ei saanud olla, ei tea ta, kuidas selline kooslus nii väikeses kirikus toimis ja kuidas publik selle vastu võttis. Kirikuõpetajalt Mihkel Kukelt on ta küll saanud tagasisidet, et tema arvates ei haakunud luuletekstid väga hästi Ave Mariadega. Siiski tahaks Lill sellist kooslust kindlasti ka edaspidi katsetada.
Lill tahab jätkata ka vestluskohtumistega, nagu on toimunud kahel viimasel aastal festivali patrooni Urmas Viilmaga, eelmisel aastal vendade Johansonidega ja sel aastal helilooja Tõnu Kõrvitsaga. Lill sõnas, et suvekoolis on neil jutuõhtud õppejõudude ja õpilastega, mis võiks tegelikult samuti avalikud üritused olla.
Suvekoolide kohta lisas Lill, et nende toimumise üle on ta väga õnnelik ja vaimustub neist alati. Ta meenutas seika, kuidas seekordses suvekoolis oli üks vanemas eas meesterahvas, kes veel enne helistas ja uuris, kas tema, kes ta pole praktiliselt üldse laulnud, saaks osa võtta. Sai küll ja kuigi viisipidamine oli nõrk, sai ta Lille arvates väga hästi hakkama.
Võimalik, et järgmise aasta suvekoolide nimistusse lisatakse mõni instrument juurde. “Siiamaani on enamasti õpitud keelpille, aga järgmisel aastal tuleb ehk orelimängijate meistrikursus. Raplas on erakordne orel, nii et võiks proovida teha orelimängijatele kursuse. Selle lõppkontserdina saaks esitada festivali kavas oreligala paljude mängijate ja mitmekesise kavaga.”
Kõige keerulisem on Lille sõnul leida sobiva sisuga kontserti Velise kirikusse, kus seekord esines ansambel Triskele, sest õigeusu traditsioon ei luba tegelikult oma kirikus musitseerida. Seal kontsertide korraldamise jaoks on Lill saanud eriloa apostlik-õigeusu kiriku juhilt metropoliit Stefanuselt.
Oma programm lastele
Festivalile esinejaid ja muusikat valides ei ole Lill tegelikult lähtunud sellest, et tegemist peab ilmtingimata olema vaimuliku muusikaga. “Mulle piisab teadmisest, et maailmakuulsad heliloojad kirjutavad läbi jumaliku kanali.”
Lill on õnnelik, et festivalil on nii palju toetajaid nii ettevõtete, valdade kui ka kirikuinimeste näol. Eriti õnnelik on Lill selle üle, et Rapla vald on selle festivali võtnud teatud määral enda kaubamärgiks. Eesti mõistes on Rapla kirikumuusika festival jõudnud Lille arvates meie rahva teadvusesse, kuid maailmakaardile jõudmiseks jääb veel vahenditest puudu.
“Kogu festivali võimsus ja võimekus sõltub eelarvest. Läbi selle saad sa teha reklaami ja kutsuda parimaid muusikuid. Praegu ei saa me kutsuda maailma tipus olevaid muusikuid, kuid festivali hinnatakse just nende järgi,” sõnas Lill ja tõi välja, et seekordsetest esinejatest olid tuntumad muusikud suvekooli õppejõudude seas olnud viiuldajad Anna-Liisa Bezrodny ja Jonathan Morton.
Festivali piletihinnad kavatseb Lill hoida taskukohased, et võimalikult palju inimesi klassikalisest muusikast osa saaks. Lastele on kontserdid tasuta ja Lillel ongi ääretult hea meel, et ta nägi sel korral kontsertidel väga palju lapsi. “See oli fantastiline! Isegi siis, kui on tunne, et laps väsib, võib tal tekkida armastus klassikalise muusika vastu terveks eluks.”
Jutuajamise käigus tekkis Lillel mõte, et edaspidi tasub festivaliinfole lisada, milline kontsert on lastele eriti sobiv. Mõte hargnes edasi ka selleni, et ehk võiks järgmisel aastal teha laste jaoks lausa eraldi programmi neile sobiva muusikaga ning tutvustada videomaterjali abil pille, sümfooniaorkestrit ja palju muud.
Sügisel algatab Pille Lill uudsena ka konkursi Raplamaa muusikakoolidele ning võitjad koos õpetajatega saavad auhinnatud Piret Minni mälestusfondist. Ühe konkursi võitjate kontserdi plaanib Lill panna ka festivali kavasse ja ei ole välistatud, et see võiks olla osa lastele suunatud programmist.
Ajal, mil paljud festivalid välja surevad, on Rapla kirikumuusika festival täies elujõus, pakkudes iga aasta publikule erakordseid elamusi ja arenedes uute ideede najal aina edasi. Nii et jääme ootama järgmist kauni muusikaga festivali!
