Murega Okta Centrumist

Kindlasti on neid, kes ootavad pikisilmi Raplasse Grossi poodi. Täpselt nagu teisigi, kes kahtlevad veel ühe toidupoe asutamise mõttekuses. Ei saa ju öelda, et olemasolevad kauplused on pidevalt ülerahvastatud. Pigem tuleb mõnes äris, eriti kui poemaja peatänavast kõrvale jääb, üsna sageli kliente hoopis oodata.
Ja üldse, kas selline pisemate, kuid suurtest kettidest erinevate poekeste, aga ka kõige muu laia maailma igavatest standarditest erineva väljasuretamise taktika jätkamine kõige õigem on. Hoopis väikesed ja erilised jäävad silma ja meelde.
Läinud nädalal külastas Eestit ja peatus pikemalt Kehtna valla Lau külas Hindremäede pool Krimmi pealinnas Simferopolis elav ja õpetajana töötav eestlanna Ljubov Boitšuk. Teda võlusid siin paljud asjad. Eelkõige tõstis ta esile meie inimesi – tarku, sõbralikke, abivalmeid, pidevalt naeratavaid.
Teiseks avaldasid külalisele kustumatut muljet kodukohvikud. Krimmis midagi niisugust ei ole. Seal tehakse äri ja äril on karmid reeglid ning paha lõhn. Ljubov Boitšuk oli vaimustuses sellest, et meie kohvikutest oli näha, et need olid avatud selleks, et külalisi vastu võtta ja neid võimalikult paremini võõrustada. Raha lõhna ei olnud tunda ja konkurentsi selle sõna kurjas tähenduses ei olnud, oli vaimukate ideede võistlus ja see teeb kaugemalt tulnud külalised relvituks.
Kuid tulgem Grossi poe juurde tagasi. Kindlasti on ka sellel oma plussid, kuigi kaubavalikut need ei rikasta. Aga hinnatundlik klient ootab Grossi kaubamaja kindlasti. Samas, ka seda tuleks iga uue objekti puhul küsida, kuidas see ühekordne üsna ilmetu väljanägemisega hooneke linnapildis mõjub.
Siit meie küsimus, et kui see pood peab tulema, las ta siis tuleb, aga kas ta peab olema just Okta Centrumi kõrval? Okta Centrum on Rapla pärl, mida käiakse praegu ja tullakse tulevikus veelgi rohkem vaatama. Muidugi juhul, kui me koos omanikega seda hoida oskame ja talle sobiva funktsiooni leiame.
Okta Centrumist on kirjutatud nii: „Raplas on maastik organiseeritud hoonest lähtuvalt. Hoonemahu astmikpüramiid on „mahulise klišeena vajutatud pargialale”, mõjudes lavastusena: maastik on hoone juurde sobivaks orkestreeritud.”
Nüüd võib juhtuda, et me lõhume selle orkestratsiooni ehk oma linnakese „suure ime”, laseme Rapla pärli piltlikult öeldes katki kukkuda ja teeme ennast ning oma järeltulijaid millegi olulise võrra vaesemaks. Ilma sobivaks orkestreeritud maastikuta kaob selle paiga lummus.
Loomulikult on hoone ja krundi omanikul õigus oma vara seaduse piires ja enda huvides kasutada. See ei pea kasutult seisma ja kahjumit teenima, kuigi objekti ostes pidi ta ju teadma, mille endale kaela võtab. Teisalt vastutavad tagajärgede eest lisaks omanikule ka vallajuhid koos ametnikega. On asju, mis ei kuulu ainult omanikele, vaid mille säilitamise kohustus on üldrahvalik.