Arheoloogilistest kaevamistest Alus

Möödunud suvel toimusid Alu lähistel arheoloogilised kaevamised: uuriti Raja talu põllul asunud kivivaret.

Praeguseks on suuremas osas lõpule jõudnud ka kaevamistel leitud luude ja teiste leidude laboratoorne analüüs. Tänu sellele saame nüüd kaevamiste tulemustest anda täpsema ülevaate, kui oli võimalik välitööde ajal (artikkel kaevamistest ilmus 5. augusti Raplamaa Sõnumites).
Kõnealune kivihunnik, mõõtmetega 11×14 m, oli muinsuskaitse alla võetud 1977. aastal. Toona arvati, et see on peaaegu 2000 aastat tagasi rajatud monumentaalne kivikalme, mis on põllult koristatud kividega üle külvatud. Kaevamistel selgus, et seesugust kivikalmet siin siiski ei olnud. Tegelikult koosnes peaaegu kogu see kuhjatis algusest lõpuni põllu- ja mitte kalmekividest.
Kunagine eksitus ei ole eriti imekspandav, sest sedalaadi muistise puhul on ilma kaevamiseta väga raske määrata, millega täpselt tegu.

Väärika ajalooga põllukivihunnik
Põllukivihunnikud kui põlluharimisest kõnelevad rajatised on omaette väärikad muistised. Paraku on neid tavaliselt raske dateerida, st kindlaks teha, millal kivikoristus algas. See kehtib ka Alus kaevatu kohta. Leidsime siit keskaegsete, 13.–15. sajandi savinõude kilde, kuid pole võimalik öelda, kas põllukivihunnik oli sel ajal juba olemas või hakkas kujunema alles hiljem. Mõlemad variandid on võimalikud.

Margot Laneman, Valter Lang, Ragnar Saage, Tartu Ülikooli arheoloogid / foto: erakogu
Loe pikemalt 27. jaanuari Raplmaa Sõnumitest