Mari Tammar
September on käes ja nii on ka eelmisel aastal avatud Rapla gümnaasium alustamas oma teist kooliaastat. Kohtun koolijuhi Sirje Kautsaare, õppekorraldusjuhi Mari Palu ja õppejuhi Aime Klandorfiga neljapäeval, 29. augustil vahetult pärast kooli õppenõukogu koosolekut. Olgugi et seljataga on mõningaste sünnitusvaludega möödunud esimene tegevusaasta, seistakse uue õppeaasta lävel positiivselt ja rahuliku südamega.
„Ma julgen öelda, et rahunemine ja kohanemine on toimunud. Murdehetk oli eelmise aasta poole pealt. Esialgu oli õpilaste jaoks selles uues süsteemis väga palju kaost ja negatiivset ärevust. Teisel poolaastal hakkas rahunemine. Kui ma õpilasesindusega juunikuus kohtusin, sain positiivset tagasisidet. Öeldi, et nad on selle õppesüsteemiga, mida me oleme püüdnud nendega koos luua, ja selle koolikultuuriga, mida oleme püüdnud arendada, pigem nõus,” räägib koolijuht Sirje Kautsaar. Ta lisab, et kooli tulnud uute õpilaste suust kõlas vestluste ajal korduvalt lause: „Olen kuulnud, et teil on väga lahe kool.”
Ka õpetajad on muutustega kaasa tulnud. „Õpetajad kandideerisid siia tööle kõik selle teadmise ja motivatsiooniga, et nad tahavad teha haridussüsteemis midagi teistmoodi. Meie õpetajate hoiak on positiivne ja toetav ja see tuleb ilmselt sellest, et meie juhtkonnaga pakume mingid mõtted välja ja arutame need õpetajatega koos läbi – nad on protsessi kaasatud. Mina ütlesin õpetajatele kohe töövestlusel, et ma ei ole autoritaarne juht ja ma ei hakka selleks mitte kunagi. See, kes tahab autoritaarset juhtimist, ei saa minuga töötada,” ütleb koolijuht.
Ka kogukond on koolijuhtkonna sõnul uue ja moodsa koolisüsteemiga kohanenud. „Alati jääb neid, kes on poolt ja vastu. Isiklikult olen saanud aga toetavat tagasisidet ja on öeldud, et anname teile aega kasvada. Kogukond on leppinud ja aru saanud sellest, et ühtegi organisatsiooni ei alustata esimesest päevast 110% kvaliteediga,” selgitab Kautsaar ja lisab, et tema alustab uut kooliaastat rahuloluga südames.
Aime Klandorf räägib, et positiivselt on kogukonna arvamust kujundanud ka tõsiasi, et mitterahuldava hindega õpilasi kooli ei võeta. „See näitab teatud taset,” ütleb Klandorf ja selgitab, et mitterahuldavat hinnet ei tohi olla põhikooli lõputunnistusel ei veerandi hinnetes ega aasta kokkuvõttes. Ka käitumine ja hoolsus ei tohi olla kaks. „Meil on selle koha pealt täielik nulltolerants,” selgitavad naised, aga täiendavad, et mittestatsionaarsesse õppesse ehk täiskasvanute õppesse sisseastumisel kaks takistuseks ei ole.
Sellel õppeaastal käivitubki Rapla gümnaasiumis uus täiskasvanud õppija programm. „Nad hakkavad neljapäeval ja reedel koolis käima ja laupäeviti hakkab neil olema veebiseminaripäev, kus nad saavad lisajuhendamist paluda, kui on vajadust,” selgitab Mari Palu. Ta ütleb, et uksed on lahti ja kes soovib veel täiskasvanute õppega liituda, neil on see võimalus olemas.
Selle aasta fookuses
on õpetaja
„Esimesel aastal läks jõud kooli käima lükkamisele. Teisele aastale me kohe mingeid suuri muudatusi ette ei näinud, aga väiksemaid muudatusi ja uusi rõhuasetusi on uuel õppeaastal oodata. Meil on selleks aastaks kolm suuremat eesmärki: mentorprogrammi arendamine, õpetajate professionaalsuse toetamine ja digipädevuste kaardistamine,” võtab koolijuht uue aasta eesmärgid lühidalt kokku.
„Õpetaja professionaalsuse arendamine on meie selle aasta põhiline fookus. Me läheme tunde vaatlema. Me ei lähe tundidesse kui juhtkond, vaid me anname tagasisidet ja jagame kogemusi kui kolleeg kolleegile,” selgitab Kautsaar. Vajadus selle järele tuleneb 70-minutilisest tunniformaadist.
„See tund peab olema mitmekesine. Me näeme, et peame oma õpetajaid toetama olema aktiivsemad. Aga me ei saa öelda, et ole aktiivsem, vaid me läheme appi, et leida õpetajaga koos, kuidas olla aktiivsem,” selgitab direktor. „Me ei kahtle absoluutselt oma õpetajate professionaalsuses, vaid tahame nõustada õpetajaid selles osas, kuidas nad saaksid õpilasi rohkem kaasata,” lisab Palu.
Samuti muudetakse sellel aastal õpilastele tagasiside andmise süsteemi, sest kogeti, et tagasisidenädal ei toimi. Plaanis on muuta mõtteviisi ja tagasiside andmise asemel hakata tegelema edasisidestamisega ehk tulevikku vaatamisega, kuidas õpilane saab olemasolevalt platvormilt edasi liikuda.
Samuti arendatakse mentorsüsteemi, lisades selle juurde kohustusliku arenguvestluse. Aime Klandorf selgitab, et eelmisel aastal oli igal mentoril võimalik katsetada, kui palju ja kui sageli ta oma menteedega suhtleb, aga nüüd pandi selle jaoks paika kindlam raam.
„Õpetajal tuleb nüüd teha igal trimestril vähemalt üks vestlus oma iga menteega ja aasta jooksul peab toimuma üks arenguvestlus,” ütleb Klandorf. Palu lisab, et soovikorral võivad lapsevanemad ka õpilase arenguvestlusel osaleda.
Ühtlasi on aineõpetajatel kohe õppeaasta alguses ülesanne kirjutada lahti õpilasele see, mida too peab aine läbimiseks ära tegema. „Ehk õppija vastutus algab kohe esimesest tunnist peale, et ta on teadlik, mida temalt oodatakse selle kursuse läbimiseks. Eesmärgid räägitakse läbi, hindamine räägitakse läbi ja siis ei teki pärast arusaamatusi,” selgitavad pedagoogid.
Uus koolieksam
Sellel õppeaastal hakkab kool välja töötama ka uut koolieksami süsteemi. „Praegune 12. klass lõpetab veel vana süsteemiga. See tähendab, et nad valivad koolilõpetamisel koolieksamiks ühe aine, aga järgmisel õppeaastal tuleb uutmoodi koolieksam. See hakkab koosnema kolmest osast. Üks osa on inimeseõpetuse kursus, mille nad 12. klassis läbi teevad. Teine osa on loengukursus ehk aasta jooksul korraldame iga kuu ühe avatud loengu erinevate erialade esindajatega ja õpilane koostab sellest endale õpimapi.
Kolmas osa on silmaringi kursus, mille me tahame 12. klassile sisse viia, mis toetab ka eesti keele riigieksamiks valmistumist, kus koos õpetajaga loetakse erineva valdkonna tekste ja arutletakse koos nende üle,” tutvustab uue koolieksami ideed Aime Klandorf.
Uus koolieksam on suuline eksam, mida võib nimetada ka väljaastumiseksamiks või küpsuseksamiks. Sellise koolieksami väljatöötamiseks on kool eeskuju saanud Põlva gümnaasiumist ning ka Viimsi hakkab seda rakendama. Selle eesmärk on avardada õpilase silmaringi, toetada tema karjäärivalikut ning valmistada õpilasi ette ka ülikooli astumiseks. „Õpetajatele see meeldib, et üks suuline eksam tuleb tagasi,” ütleb koolijuht.
Samuti on sellel aastal plaanis kaardistada kooli digipädevused ja neid arendada.
„Meil on see põhimõte, et kui esimese korraga välja ei tule, ei viska me kohe mingit meetodit nurka. Me proovime seda korduvalt läbi ja selle põhjal teeme vajalikud muudatused,” selgitab Palu, rääkides sellest, kuidas uued praktikad koolitöösse juurutatakse. „See kokkulepe meil meeskonnaga on, et kui me hakkame midagi katsetama, ei tähenda esimene tõrge kohe asja tühistamist, vaid me arutame asjad läbi ja proovime uuesti. Me ei luba endal olla tuulelipud,” ütleb Sirje Kautsaar kindlalt.
Lõpetuseks annavad nad kõigile õppuritele ühe soovituse: „Hakkame esimesest septembrist kohe õppima! Lihtsam on kohal käia ja oma asjad õigel ajal ära teha, mitte jätta neid venima. Nii on kõigi elu kergem.”
Rapla gümnaasiumis alustasid uut kooliaastat ligi 250 õpilast ja üle 30 õpetaja.
