Keeruline ja segane pensionireform

Kadri Paju

Valitsuserakonnad leppisid augustis toimunud kohtumisel kokku, et Isamaa erakonna valimislubadus, pensionireform tuleb ühes osas ja reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks.

Isamaa erakonna ettepanek on, et inimestest saavad oma kogumispensioni peremehed ja neil on avaramad võimalused ise otsustada oma säästude investeerimise ja kasutamise üle.
Millised tagajärjed võivad kaasneda II samba vabatahtlikuks muutmisega, seda küsisime pensionifondide haldajatelt ning endiselt rahandusministrilt, reformierakondlasest Riigikogu liikmelt Aivar Sõerdilt.
LHV Varahalduse juhi Vahur Vallistu sõnul on raske näha muudatusettepanekutes positiivseid jooni. „Praeguse pensionisüsteemi peamine puudujääk on vähene raha süsteemis tervikuna ja sellest tulenevalt ka Eesti madalaim pensioni asendusmäär Euroopa Liidus ja kõrgeim vaesusrisk vanaduspõlves. Kavandatav reform ei vasta mitte kuidagi küsimusele, kuidas muuta süsteemi paremaks ning kuidas võimaldada tulevikus pensionäridele parem elatustase,” ütleb Vallistu.
Ta ennustab, et reaalsuses võib reformi peamiseks käega katsutavaks tulemiks saada ajutine tarbimise kasv, kiirlaenude tasumine ning laekuvast tulumaksust ja vahest ka esimesse sambasse lisanduvatest vahenditest erakorralise pensionitõusu ehk Keskerakonna peamise valimislubaduse täideviimine. Seda kõike tulevaste pensionäride ning nende seni kogutud vahendite arvelt.
Vallistu toob välja ka negatiivse mõju Eesti majandusele. „Pensionifondide investeeringud Eestisse, mis on justkui alles nüüd septembris jõustunud viimaste muudatuste üheks eesmärgiks, on edaspidiselt kas välistatud või tehakse neid väga piiratud mahus. Olukorras, kus puudub kindlus fondide mahu osas, ei saa pensionifondid enam teha (või teevad väga valivalt) pikaajalisi investeeringuid siinsetesse ettevõtetesse.”
Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla peab pensionisüsteemi võimaliku muutmise mõju väga suureks ja laialdaseks. „See omab mõju nii Eesti tänasele majanduskeskkonnale kui ka Eesti inimeste tulevasele elatustasemele pensionieas. Seejuures võib erinevate mõjude ulatus oluliselt varieeruda, sõltuvalt sellest, millisel kujul pensionisüsteemi muudatused täpselt läbi plaanitakse viia ja kuidas seda inimestele kommunikeeritakse.”
Aivar Sõerd toob välja selle, et Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa liidu suurim. „Pensionide suhe palkadesse on meil Euroopa madalamate hulgas. Juhul, kui niinimetatud teise samba reform teoks saab, suureneb tulevaste pensionäride vaesusrisk veelgi. Selleks, et olukorda parandada, peabki pensionisüsteemis olema mitu komponenti – riigi jooksvatest tuludest laekuv osa, ehk meil esimene sammas ja peale selle ka kohustuslik ja vabatahtlik pensioni kogumine. Kogumise osa tahetakse nüüd ära lammutada.”

Reformiga kaasnevad riskid

Kuidas mõjutab otsus oma raha teisest sambast välja võtta nende inimeste vara väärtust, kes soovivad jätkata II sambasse kogumist ja kas on võimalik, et vara fondi jättes kaotab see rohkem väärtust kui välja võttes?
Kristjan Tamla ütleb, et Swedbanki pensionifondid asusid võimalikeks muudatusteks valmistuma juba kevadel. „Eelkõige oleme üle vaadanud vähese likviidsusega investeeringuid – st ei tee neid varem planeeritud mahus. Meie jaoks on iga fondi (sh pensionifondi) juhtimise juures olulised eelkõige 2 järgmist aspekti: fondi juhtides püütakse klientide vara võimalikult palju kasvatada; fond peab alati olema suuteline tagastama klientidele nende investeeritud raha, kui kliendid seda soovivad. Arvame, et oleme võimalike pensionisüsteemi muutuste korral mõlema eesmärgi täitmiseks hästi valmis.”
Tamla sõnul ei saa praegu, mil muudatuste detailide osas on veel palju ebaselgust, suure usaldusega võtta küsitluste tulemusi inimeste võimaliku käitumise kohta. „Näiteks, kas teadvustatakse, et raha väljavõtmisel tuleb riigile tasuda tulumaks ning sellega seoses tõenäoliselt lisaks ka väiksema aastase maksuvaba tulu pealt täiendav tulumaks. Kui sambast raha välja võtta, tuleb järgmised 10 aastat kanda kogu sotsiaalmaks riigieelarvesse. Täna keskmist palka teeniva inimese puhul jääb nii 10 aastaga endale kogumata 10 217 eurot. Eeldades teatavat palgakasvu, siis veelgi enam.”
„Loomulikult on raha väljavõtmine teisest sambast fondivalitsejatele kahjulik ning seda eelkõige seetõttu, et edaspidine pikaajalise investeerimisstrateegia jälgimine, kohalikesse börsivälistesse ettevõtetesse investeerimine muutub oluliselt keerulisemaks,” nendib Vahur Vallistu. Kuna eelnõu detailid on veel suuresti lahtised, on täpset mõju tema sõnul keeruline hinnata. „Nii valitsemistasu kui ka võimekus teha börsiväliseid investeeringuid sõltuvad suuresti fondide mahust ja on seega otseselt seotud teisest sambast lahkujate arvuga. Kindel on aga see, et edaspidi peavad fondid hoidma suuremas mahus likviidsust ning kui näiteks tuleb lauale mõni suurem infrastruktuuriprojekt, kuhu fondid võiksid kogunenud raha investeerida, tuleb sellesse senisest oluliselt ettevaatlikumalt suhtuda.”
Vallistu sõnul on säästmine ja säästude investeerimine pikaajalise mõjuga projekt ning selle ennatlik lõpetamine on lõpptulemusele väga kahjulik. „Kes jäävad teise sambasse, saavad ka edaspidi investeerida iseenda kõrgemasse pensionimäära ning raha kasvatada, kes lahkuvad, maksavad kinni iseenda tuleviku arvelt praegused valimislubadused.”
Ka Vallistu toob välja, et need, kes raha II sambast välja võtavad, maksavad esmalt olemasolevalt summalt tulumaksu, kannavad edasised seni isikustatud maksed riigieelarvesse praeguste kulude katteks ning jäävad lisaks ilma iga-aastasest tootlusest. „Raha väljavõtjatele tuleks südamele panna, et nad jäävad edasiselt sõltuma vaid esimesest sambast, kus vahendeid paratamatult rahvastiku vähenedes jääb proportsionaalselt vähemaks.” Kui välja võtta, siis soovitab ta vähemasti alternatiivselt säästa või investeerida, „sest seni kogutu on ju mõeldud parema vanaduspõlve tagamiseks”.
Aivar Sõerdi sõnul näitab praegune pensionisamba lammutamine, et selliseid asju võib riigis juhtuda ka edaspidi. „On loodud pinnas selleks, et tulevikus ilmuvad välja uued ideed. Näiteks võib mõni populist lagedale tulla ideega, et miks peaksid just pensionifondid neid miljardeid eurosid kuskil välismaa pankades keerutama. Investeeriks selle raha riigieelarve kaudu hoopis Eestisse. Võtaks selle raha hoopis laenuna riigieelarvesse, võib tulevikus mõni populist mõelda. Nii võib juhtuda, et tulevikus on teise samba pensionifondide investeeringute asemel pensionisambas vaid riigi võlakirjad. Näidet pole vaja kaugelt otsida. Töötuskindlustussüsteem loodi meil ka sihtotstarbelise fondina. Mingil ajal aga toodi need reservid riigikassasse ja tänaseks on kogutud rahast alles vaid riismed. Töötukassa hoiupõrsasse kogutud raha on läinud suures osas siseriikliku laenuna riigieelarve jooksvate kulude katteks.”
Sõerdi sõnul peaks suur osa pensionifondide investeeringutest olema pikaajalised, kuid reformi tulemusel peavad pensionifondid oma investeerimis­porfellid ümber kujundama ning valima pikemaajaliste ja suurema tootlusega projektide asemel vähem tootlikud, aga suurema likviidsusega varad. „Kui fondid hakkavad senisest rohkem investeerima näiteks noteeritud võlakirjadesse ja nõudmiseni hoiustesse, siis tähendab see veel väiksemat pensionifondide tootlust kui seni.”
Enne eelnõu avalikustamist jääb üles veel terve rida küsimusi, nagu millised on haldustasud investeerimiskontol või kas riik annab inimestele, kes pole investeerimisega kokku puutunud, nõu, kuidas investeerida. Kas ja kuidas üldse kindlustada Eestis väärikat ja muretut äraelamist pensionipõlves?

**

Isamaa erakonna põhjendused

Isamaa erakonna kodulehelt võib lugeda, et madalapalgalisi mõjutab kogumispension suhteliselt vähe, kuna kogutav summa on pisike ega võimalda maksta olulist pensionilisa. Nt kui miinimumpalka saav inimene liitus 2002. aastal teise sambaga ja 2019. aasta jaanuarist pensionile jäi, saab ta kokku vaid umbes 11 eurot pensioni rohkem kui ilma teise sambata. Endiselt ei paku ükski kindlustusselts Eestis ka investeerimisriskiga pensionikindlustust, mis tähendab, et ka 20 aasta pärast on see summa sama suur, aga selle ostujõud muidugi palju väiksem.
„Inimestele tuleb muidugi ausalt öelda, et keskmiselt ei taga ei riiklik esimese samba pension ega teisest saadav pension tulevikus mingit head äraelamist. Kui sa ei säästa, investeeri ega muul moel tulevikuks ei valmistu, vaid kulutad kogu raha ära, siis ongi sinu pension tulevikus teistest väiksem.”
„Sellepärast on üldiselt mõistlik osta omale eluase, mis tulevikus elamiskulusid vähendab, või investeerida ettevõtlusesse või aktsiatesse, pensionifondidesse, mida pensionipõlves on võimalik müüa või mis annavad dividenditulu. /–/ Samuti on mõistlik saada lapsi, kes vanaduspõlves toeks on. Väga individualistlik ühiskond, kus lapsi sünnib vähe ja vanaduspõlve kindlustamisel loodetakse riigile, pikemas vaates hästi ei toimi, sest kui lapsi ei sünni, pole piisavalt inimesi, kes tööd teeks ja ka makse maksaks.”
„Isamaa ettepanek annab inimestele võimaluse investeerida ka mujale kui tänased kohustuslikud pensionifondid, mille paljude tasud on endiselt kõrged ning mille kuludest ligi pool on läinud reklaamile ning turundusele, nagu OECD on tähelepanu juhtinud. See ei tähenda, et inimesed peaksid tingimata ise investeerima. Igaüks seda teha ei taha ega peagi. Kes soovib, saab ka senisel moel jätkata ega pea pensionifondi vahetama.”

**

Pensionifondide tootlusest

„Kõik Eesti agressiivsed fondid on näidanud pikaajalist tootlust 4-5% juures.
Näitlikustavalt – praegu investeeritud 1000 eurot kasvab 5% aastase tootluse juures 10 aastaga 55%, 20 aastaga 153%, 40 aastaga 570%.”
                                                                                  Vahur Vallistu, LHV