Katri Reinsalu
Jõuludest on saanud kommertspüha, kus perega koos veedetud aeg on teisejärguline osturallide ja kaubanduskeskuste kõrval. On seletamatagi selge, et detsembrikuu jooksul kulutatakse liiga palju raha, ostetakse meeletult asju ning tekitatakse tohutult prügi.
Iga tootja reklaamib väsimatult terve detsembrikuu ja veel ennegi, kuidas just tema toode on see, mis jõulud ideaalseks muudab. Nii mõnelgi juhul on nädalake enne tähtsat päeva närvilisus peaaegu käega katsutav. Kui nüüd aga oma lapsepõlve meenutada, siis mis meil jõuludega tegelikult seostub? Mina mäletan näiteks kuuse lõhna, akna ees rippunud värvilisi tulesid ja ahjuliha lõhna, mis terve toa täitis. Eriti selgelt mäletan kontrasti õues laiuvate külmade hangede ja pimeduse ning toas valitsenud soojuse ja maagilisuse vahel. Kui nüüd küsida, millised jõulukingid mulle meelde tulevad, pean ausalt öeldes päris pikalt mõtlema. Kas see siis ei võiks olla ilmselge märk sellest, et erinevate ostupäevade ja kaubanduskeskuste asemel oleks mõistlik oma energia hoopis mujale suunata.
Arengukoostöö, keskkonna, inimõiguste, ringmajanduse ja teiste kestliku arengu teemadega tegelevaid Eesti vabaühendusi esindav Arengukoostöö Ümarlaud on mitu aastat detsembrikuus korraldanud kampaania „Kingi targalt”. Selle ajal jagatakse nippe ja soovitusi, kuidas astuda samm keskkonnasõbralikemate jõulude poole ja väärtustada tõeliselt olulist. Tänavu korraldavad nad sarnase sõnumiga videopõhise sotsiaalmeediakampaania, mille avaldavad esialgsete plaanide kohaselt järgmisel nädalal.
Eelnevatel aastatel jagatud nõuanded on aegumatud ning seetõttu toomegi siin välja väikese valiku häid mõtteid. Laiema valiku soovitusi leiate: www.terveilm.ee/leht/elamus
MIDA TEHA JÕULUAJAL KOGU PEREGA?
Ühine söögitegemine. Jõulude ajal sööme ju kõik. Miks peame aga kiiresti-kiiresti kõik valmis saama, et lauda istuda? Ehk on parem mõte nautida tervet päeva koos ühise kokkamisega. Jah, lapse tehtud piparkoogid ei ole ilmselt kõik ideaalsed tähekesed ja pool taignast läheb kaduma. Aga see on mälestus, mis teeb südame soojaks ka 20 aasta pärast. Närvilised täiskasvanud, kellel on kiire ja nii palju veel teha, ei ole parim mälestus.
Jõulukuuse toomine. Millal käisite viimati ise metsast jõulukuuske toomas? Mets on maagiline koht nii lastele kui ka täiskasvanutele ja kui enda metsa ei ole, aitab RMK.
Kaunistused. Kas on kaunistusi, mida saaks meisterdada koos lastega? Keerulisemate ehete puhul võivad täiskasvanud meisterdada ja lapsed kaunistada. Kas sel aastal võiksid jõulukuuske ehtida hoopis piparkoogid, õunad, heegeldatud ehted või villahaldjad? Ja kindlasti ei tasu unustada ka seda ühte ehet, mis on kuuse küljes olnud juba sellest ajast, kui vanaema noor oli.
Elav tuli ja lood vanast ajast. Kas vanaema mäletab, kuidas tema lapsepõlves jõule peeti? Mis on ema või onu lemmikjutud enda jõuludest? Ühised meenutused liidavad peret ja sageli on meeles just kõige naljakamad asjad. Leidke aega nende jagamiseks!
Seiklus, aardejaht. Veidi nuputamist ja lastele valmib rada õues, kus üks peidukoht viib järgmiseni ja kõige lõpus on aare!
ELAMUST SAAB KA JÕULUKS KINKIDA
Ise tehtud kinkekaart koos südamliku soovi ning tulevase ühise elamuse kirjeldusega teeb südame soojaks ja valmistab rõõmu ka siis, kui jõuluõhtu on möödas.
Kultuurielamused. Varasem luuretöö on kindlasti vajalik, et teada, kas talle meeldib teater, näitus, kino või Ahhaa keskus.
Toit. Paljud sõpruskonnad on kingituste ostmise asemel läinud seda teed, et lähevad pühade ajal seltskonnaga kuhugi toredasse restorani sööma. Samuti võib mõelda restoranide korraldatud ühiskokkamiste peale, kus grupp valmistab teadja koka õpetuste järgi ise õhtusöögi.
Loodus. Matk või piknik on väga meeldejäävad ühised hetked, eriti arvestades, et linnainimestena on paljudel meist vaja väikest lisatõuget, et soojad riided välja otsida ja külma ilmaga pikemalt õues olla. Samas on see üks kindel viis leevendada kogu pere stressi ja tagada head emotsioonid.
Adrenaliin. Nii noorte kui ka suurte seas on viimasel ajal väga populaarsed nn põgenemistoad, kus peab lahendama erinevaid ülesandeid, et edukalt majast väljuda.
KUIDAS POES KÄITUDA?
Oleme justkui harjunud, et jõulud tähendavad automaatselt enda kõhu silmini täis tankimist. Selleks peab laud olema rikkalik ja toidukoguse all lookas. Ja juhtub, et sama jõulusööki tuleb veel järgmised kolm päeva süüa, sest varud ei taha kuidagi lõppeda. Kuna toidu tootmine ja selle raiskamine on keskkonnale koormav, tasuks ehk jõulumenüü värske pilguga üle vaadata.
Mõned mõtted, mida poes olles silmas pidada…
Eelista hooajalist ja kodumaist toitu. Võimalusel on mõistlik valida puu- või juurvilju, mille kasvatamiseks ja meieni toimetamiseks on kulutatud kõige vähem energiat – tasub eelistada hooajalist kaupa. Ka troopiliste puuviljade kasvatamiseks on vähem energiat kulutatud, kui nad on hooajal kasvanud. Kodumaised viljad on aga eriti suur loodussääst.
Osta vähem, aga paremat liha. ÜRO värske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilkütused. Harva ja kvaliteetset kodumaist liha süües aitame kaasa metsade säästmisele ja toiduhindade langemisele maailmaturul.
Vaata toidu päritolu. Jõulude ajal mõeldakse tavapärasest rohkem kaaslaste heaolule. Toitu ostes paneme tähele, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. Hästi planeeritud pidusöök säästab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.
Säilivustähtaeg. Toitu ostes vaata “parim enne” kuupäeva, et saaksid järele jäänud toitu kasutada ka pärast jõululaupäeva.
Pakendid. Valides vähem pakendatud toidukaubad ja vältides kilekottide kasutamist, aitame kaasa puhtamale loodusele kogu maailmas. Suurepäraseid näpunäiteid kilekottide eest pagemiseks annab Killerkott.
