Isikuandmete kaitse varjus

Märjamaal lõpetati tööleping alles mõni kuu tagasi ametisse asunud koolidirektoriga. Vallakodanikud (lapsevanemad, kooliõpilased, suurem osa õpetajaskonnast, lihtsalt suure valla reakodanikud) on hämmingus, sest uus direktor on nelja kuuga jätnud endast igati sümpaatse mulje. Inimesed, kes on noore koolijuhiga tihedamalt kokku puutunud, iseloomustavad teda ainult positiivselt. Temasse on hakatud uskuma ning muudatusi ootama. Ja siis äkki…
Nüüd on kogukonnal kaks väga lihtsat küsimust, millele oodatakse selgeid vastuseid.
Esiteks küsitakse: miks lootusi loonud juht äkki enam ei sobi? Kobavad ja ebamäärased selgitused, mida jagatakse, ei ole tõsiseltvõetavad ning tekitavad ainult lisaküsimusi. Isegi näiteks meie tänases lehes avaldatav 37 koolitöötaja pahameel direktori vastu. Nad kirjutavad, et neid on hingepõhjani solvanud see, et keegi soovib hääbuvat gümnaasiumit kindlamini jalgadele aidata. „Kuidas hääbuv?” küsivad kodukoolist hoolivad inimesed, sest „nii eelmine vallavanem Villu Karu kui ka praegune vallavanem Merlin Suurna on kinnitanud, et gümnaasiumiosa on Märjamaa valla prioriteet”!
Kui mitte kõik kodanikud, siis õpetajad peaksid siiski mõistma, et pelgalt kinnitused ei kinnista veel iseendast midagi. On vaja vaadata selge pilguga tulevikku ja muutusi kavandades ajaga kaasa minna. Just seda uus direktor ju lubaski teha. Ja see, selgub, oli vale tegevus?
Selget vastust ootab ka teine küsimus: kes ütles, et see mees Märjamaale ei sobi, ja tegi vallandamisotsuse? Kas selle taga oli gümnaasiumi hoolekogu, 8 gümnaasiumi vastutavate valdkondade esindajat ning 29 õpetajat, vallavolikogu hariduskomisjon, volikogu ise, vallavalitsus, haridusnõunik, vallavanem või hoopis mõni muu institutsioon? Seni ei ole keegi andnud ka selget vastust. Vallavalitsus (pole päris selge, kes nimelt) justkui sooviks vastata, aga „vastavalt töötaja kaitseks tööõiguses kehtestatud konfidentsiaalsuse nõuetele ei saa vallavalitsus tööandjana kahjuks avaldada kolmandatele isikutele töösuhete lõpetamise asjaolusid”.
Täiesti absurdne – tahaks seletada, aga ei tohi, sest siis võivad avalikkuse ette ujuda äkki mingid probleemsed isikuandmed. Selle asemel vohagu parem kuulujutud, mis kasvavad teadmatuse viljakal pinnasel.
Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Paraku on seda seadust algusest peale kuritarvitatud. Mõneti kahtlaste otsuste korral on see hea kaitsekilp, mida tõsta, et otsustajate tegelikke eesmärke varjata – teie võite küsida, mina ei või kahjuks vastata, nii et mõelge mida soovite, mind see ei loksuta. Nii toimitakse praegu Märjamaal, nõnda on Kiviõlis, oli Viimsis, selle taha varjub isegi dopingusüüga treener Alaver…