Katri Reinsalu
Eile lükati Riigikogus tagasi eelnõu tühistada 1. aprillist 2020 jõustuv apteegireform, mis näeb ette, et apteegi omanikuks peab olema proviisor. Vastuseks sellele sulgesid täna oma uksed Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad proviisoromandisse mittekuuluvad ketiapteegid, mida kolme kuu pärast sulgemine ohustab.
Täna kell 14 panid Raplas uksed kinni Selveris tegutsev Apotheka apteek ja Hariduse tänaval asuv Benu apteek. Uksel seisis silt, mis ütles: „Apteegireformi tulemusena sulgeb riik selle apteegi lõplikult 3 kuu pärast. Sulgemisohus on 318 apteeki üle Eesti. Riigi arvates ei halvenda apteekide mass-sulgemine ravimite kättesaadavust.” Suletuks jäävad uksed kuni homseni. Selle abil püütakse näidata oma arvamust reformi jõustumise tulemusest.
Teemat arutati ka tänases Riigikogu infotunnis, kus Mart Võrklaev uuris, kas apteekide kampaania, mille käigus loetakse päevi sulgemiseni, ei ole inimeste põhjendamatu hirmutamine. „Olen teadlik sellest kampaaniast, olen teiega nõus, et see on inimeste tarbetu hirmutamine. See on enda soovitud muudatuste jaoks surve avaldamine, mida on tehtud siin ka allkirjade kogumisel ja muul viisil. Ma küsin niimoodi, kui Eestis on 500 apteeki täna, et kui meil oleks 1000 apteeki, kas siis turg oleks kaks korda parem? Või kui oleks 4000 apteeki, siis turg oleks kaheksa korda parem? Kõik, kes vähegi mõtlevad, seda teemat läbi analüüsivad, saavad aru, et apteekide arv kui selline pole üksinda piisav indikaator otsustamaks, kas ravimite kättesaadavus on tagatud või mitte,” vastas sotsiaalminister Tanel Kiik.
Ta lisas, et hinnanguliselt ongi Eesti tegelik vajadus 300-400 apteeki ning fakt, et osa täna töötavatest apteekidest suletakse, ei tähenda ilmtingimata ravimite kättesaadavuse vähenemist. Rohkem apteeke tähendab rohkem rendipindade ja töötajate kulusid, mis muudavad kokkuvõttes teenuse kallimaks.
„See, kui mõnes kaubanduskeskuses on kolme apteegi asemel kaks või üks, ei tähenda ravimite kättesaadavuse vähenemist, võib tähendada hoopiski kasvu,” ütles minister. Ta lisas, et maapiirkonnas on roll ka tööjõu kättesaadavusel ning vähem apteeke võib hoopis tähendada, et proviisorite ja tööjõu leidmine muutub lihtsamaks.
Apteegiteenus Rapla inimestele täiesti kättesaamatuks aga täna siiski ei jää, sest tavapärasel viisil jätkab tööd Euroapteek Rapla Maximas, mida reform ei puuduta.
