Siim Jõgis
Rapla maakonna mainekujundus on püsinud päevakajalisena vähemalt viimased kolmkümmend aastat. Uuesti võeti see teravalt luubi alla teisipäeval, 10. detsembril, kui Rapla riigimajas toimus kohaturunduskonverents “Salajutte Raplamaalt”.
Ja sealt jäi kõlama üks kindel mõte: sul peab olema üks selge sõnum. Laialivalguvus ei toimi.
Raplamaa maine ja selle kujundamine läheb inimestele korda. Seda näitas kas või see, et konverentsi oli tulnud kuulama ja vaatama terve saalitäis rahvast. Kas päeva lõpuks jõuti ühe konkreetse tulemuseni, kuidas Raplamaad turundama asuda? Nii ja naa. Päev koosnes kohati vägagi intrigeerivatest ettekannetest, mis pakkusid välja vaatenurki, mille kaudu maakonnale silmatorkav ilme anda.
Näiteks tõstis Viio Aitsam fookusesse Rapla maakonnast sirgunud edukad inimesed – botaanik Heinrich Aasamaa, mesinik Arnold Rehtsalu, Briti Impeeriumi V järgu ordeni laureaat Linda Soomre ja Lahemaa rahvuspargi maastikukujundaja Lidia Pettai olid vaid üksikud nimed, mis Aitsami ettekandest läbi jooksid. Tegelikult tõstis ta esile rohkemgi edukaid inimesi, kellest kõigil on oma side Raplamaaga.
KoKoLaRa 2020
Turismiasjatundja Varri Väli pakkus oma ettekandes välja kümme mõtet maakonna turismi arendamise ja turundamise teemal. Kõige enam tekitas elevust üks esmapilgul võõrana tunduv termin – KoKoLaRa 2020. Mida see veel tähendab? Väli pakkus välja, et järgmisel aastal võiks korraldada Eesti esimese kodukonservide laada Raplas ning tulenevalt esimestest tähtedest anda talle nimeks KoKoLaRa. Ainuüksi selle termini väljahõikamine tekitas saalis elevust.
Väli kümne mõtte seast jäi kõlama veel põnevaid ettepanekuid. Üks selliseid oli maakonda läbiva matkaraja loomine, mis kannaks nime Raplamaa rada. Väljapakutud marsruut algab Raplast ja Järvakandist ning läheb edasi Kabala – Jalase – Orgita – Märjamaa – Luhtre turismitalu – Sillaotsa ja sealt veel edasi. Kas need plaanid ühel päeval ka täide lähevad? Võiksid minna. Härjal tuleb sarvist haarata.
Number üks maailmas?
Päeva kõige elavama ettekande pidas Tartu Ülikooli õppejõud Andres Kuusik. Kohe alguses tegi ta selgeks, et Rapla maakonna mainekujundamisel on ainuke võimalus suurest massist eristuda. Fraas “Eristu või sure” oli kõige esimene slaid, mida ta auditooriumile näitas ning see pani paika õhkkonna kogu ülejäänud esituseks. Just Kuusik tõi välja üliolulise punkti, et õnnestunud strateegia loomisel peab olema üks konkreetne sõnum. Kui sul on juba kaks sõnumit või veel rohkem, kipuvad need laiali valguma ning sihtgrupp ei võta neid vastu.
Siit ka relevantne küsimus: milles on Raplamaa maailmas number üks? Mis võiks olla see element, mida maakonna maine loomisel enda hüvanguks ära kasutada? On need tuntud inimesed, kes on Raplamaalt sirgunud? On selleks uued ja vägevad üritused, mis tekitaksid huvi ja vastukaja kogu Eestis? Ükskõik milline neist võib töötada. Küll aga on selge, et kohaturunduskonverents ei saa jääda asjaks iseeneses. Selleks, et vaadata sellele sündmusele viie või kümne aasta pärast tagasi positiivses valguses, peab sellest nüüd midagi välja kasvama.
Konverents peab olema pinnas, millest hakkavad esilekerkinud ideed kasvama reaalseteks tegudeks. See ülesanne lasub Raplamaa Omavalitsuste Liidul (ROL), kes oli sündmuse korraldaja. ROL-is maakonna arengu eest vastutav Tavo Kikas sõnas, et konverentsil läbi jooksnud ettepanekud võetakse kaalumisele ja neid arutatakse. Milliseid neist ellu hakatakse viima? See on juba valikute küsimus.
Lisaks oli kõigil konverentsi külastajatel võimalus jätta oma ideed ja ettepanekud nn saladustelaekasse. Väga agaralt seda võimalust ei kasutatud, kuid viis ettepanekut või soovi sinna ikkagi laekus. Konverentsi lõpus luges Tavo Kikas need kõigile ka ette.
Konverentsikülastajate ettepanekud ja soovid olid järgnevad:
Salasoov: Vajame inimväärset elamupiirkonda.
Salamõte: Noorte perede „püüdmiseks“ vajalik ressurss on parima sisuga haridusasutused jms.
Salasoov: Soovime promenaadikontserte – taastada traditsioon.
Salasoov: Tallinna-Rapla (-Türi) maantee neljarealiseks (vähemalt Kohilani).
Salasõnum: Maakonna turundus on ülemaakonnaline kokkulepe, siin ei saa kommikotti lahti rebida.
