Siim Jõgis
Lõkke süütamine metsas, koos tiimiga jõe ületamine, ellujäämisoskused looduses – kõik need on üks osa noorkotkaste väljaõppest ning kuskil mujal naljalt neid oskusi ei omanda. Roland Stepanjuga (16) on olnud noorkotkastega seotud juba viimased üheksa aastat ning ametlikult olnud liige seitse aastat. 2019. aastal pälvis Roland Stepanjuga Kaitseliidu Rapla maleva tunnustuse kui aasta noorkotkas. Selle tunnustuse on ta auga välja teeninud, sest pühendab suure osa oma ajast just noorkotkastele.
Ise ütles ta, et sellele läheb ligikaudu 40 protsenti tema ajast. Laagrid ja matkad toimuvad nädalavahetustel, argipäeviti saab teha ettevalmistusi.
Lisaks tegeleb Roland aktiivselt veel terve rea asjadega – õppimine Kehtna kutsehariduskeskuses, Kehtna valla noortevolikogu, ujumine, saalihoki ja rullsuusatamine. Kuidas ta seda kõike jõuab? Ise ütles ta, et kõige võti on ajaplaneerimine ning niisama kodus istuda ta ei viitsigi.
Kui vanalt sa noorkotkastega liitusid?
7-8-aastaselt. See oli esimeses klassis, kui ma Juuru koolis veel käisin. Huviringi viis läbi Leho Rohtla. Läksin sinna koos vennaga, aga tema püsima ei jäänud.
Mis sind sinna tõmbas?
Algusest peale oli põnev ja nii need aastad on läinud. Just metsas on huvitav seigelda oma tiimiga.
Mis oskusi oled sa nende üheksa aastaga omandanud?
Neid on palju ning need kinnistuvad aja jooksul. Lõkke tegemine, sõlmede sidumine, esmaabi – need on põhioskused, mida me harjutame igas laagris. Samuti käivad sinna juurde matkatarkused ja ellujäämine looduses.
Kui palju võtab noorkotkana tegutsemine sinu aega?
Päris palju. Umbes nelikümmend protsenti ma arvan. Tegelen sellega kodus ka. Nädalavahetustel käin matkadel ja rännakutel võistlemas ning sellele lisanduvad laagrid. Nädalas läheb selle alla kolm-neli päeva. Kui oskad aega planeerida, siis saab hakkama.
Sul on oma tiim?
Jah, mina olen salga pealik. Rapla rühmas on meil kuus kuni kümme inimest, kellega me aktiivsemalt tegeleme. Oleks hea, kui nooremad peale tuleksid.
Kes sinu salgas on?
Kolm on minuvanused ja ülejäänud on nooremad.
Mida sa kodus teha saad?
Ettevalmistusi. Ainult rakmete kokkupanemine võtab juba kaks tundi. Matkadel peab kõik paigas olema.
Kui pikkadel matkadel sa osaled?
Kõige pikem oli 2019. aasta augustis, kui osalesime Kuperjanovlaste rajal. See tuli kokku 78-80 kilomeetrit. Jala peale tekkis ikka kolm villi. Kolm ja pool ööpäeva olime rajal. Kogu aeg tuli ülesandeid lahendada, magada ei saanud. Võib-olla ainult pool tundi järjest.
See on päris keeruline ju. Kas vahepeal tekib kiusatus katkestada?
See on päris raske, jah. Me olime entusiastlikud. Kui kellelgi tuleb mõte katkestada, siis teised toetavad. See tuleb tavaliselt viimasel ööl, kui tõepoolest enam ei viitsi edasi minna. Uni tuleb peale.
Mis sind nendel hetkedel motiveerib?
See on tiimis kinni. Kõik positiivne tuleb tiimikaaslastelt.
Mis tunne oli finišijoon ületada?
Et võiks veel ühe ringi teha.
Tõesti?
See on enamikul võistlustel nii. Finišis ei ole üldse väsinud tunne.
Mis ülesandeid tuli rajal lahendada?
Tiimitöö oli põhiliselt. Jõe ületamine näiteks, ellujäämine, laskmised, meditsiiniülesanne.
Kui kaua oled kõige kauem järjest metsas olnud?
Suvel olin militaarlaagris poolteist nädalat järjest. See oli ikka korralik andmine. Põhimõtteliselt oli see sõjaväeline väljaõpe. Õpetati jalaväe taktikalisi liikumisi. Kogu aeg oli tegevust ja väga põnev oli.
Kuulsin, et sa tegid oma esimese langevarjuhüppe.
Jah, see oli ka suvel. Tegelikult tahtsin selle teha juba kooli lõpus ära, aga ema ei lubanud siis.
Meeldis?
Jah. Sel aastal võiks uuesti minna.
Kui palju sa selle peale mõtled, et kui sa praegu oled noorkotkas, on tulevikus sinu ajateenistus tunduvalt lihtsam?
Usun küll, et tuleb lihtsam. Koolis tulevad riigikaitsetunnid ka sel aastal ja need tulevad ka minu jaoks lihtsamad, ma arvan.
Kas sa tahad minna ajateenistusse?
Jah, lähen sinna kindlasti.
Mitu kätekõverdust teha jõuad?
Päris palju. Ma arvan, et viiskümmend teeks ära. Ma käin Martin Lapini trennis ja seal harjutame.
Kas militaarvaldkond võikski olla sinu teema?
Jah, mulle meeldib see ja tunnen end seal hästi, aga ma tahan proovida võimalikult palju valdkondi.
Täpselt. Sa oled aktiivne ka teistes valdkondades. Sa õpid Kehtna kutsehariduskeskuses ning oled samal ajal Kehtna noortevolikogu aseesimees. Kui palju see sinu aega võtab?
Üsna vähe, väga tihti koosolekuid ei toimu, aga tähtsamad teemad jõuame läbi arutada.
Mis on need tähtsamad teemad?
Igasugused probleemid, mis esile tulevad, või näiteks ürituste korraldamine. Volikogus on kaksteist liiget, aga kõik iga kord kohal ei käi. Eelmise aasta novembris tähistasime sünnipäeva.
Kuidas sa aseesimeheks said?
Meil toimusid volikogusisesed valimised.
Üks valdkond on veel, millega sa tegeled. Sa oled ujumistreener. Kes sinu õpilased on?
Ma olen abitreener tegelikult. Minu õpilased on vanuses üheksa kuni põhikooli lõpuni välja. Nemad on esialgse ujumiskursuse juba läbinud ja käivad võistlustel. Trennid on Valtu ujulas iga nädal.
Kui palju sul vaba aega on?
Mitte eriti.
Kas sulle meeldibki aktiivne elu?
Jah, meeldib küll. Niisama kodus istudes aega kulutada ei viitsi. Vabadel hetkedel käin suusatamas.
Siis, kui lund on?
Ei, tegelikult ma ostsin omale rullsuusad, sest lund on nagunii igal aastal vähe.
Kas sulle meeldiks, kui rohkem poisse liituks noorkotkastega?
Jah, järelkasvu on praegu vähe. Oleks tore, kui neid juurde tuleks.
Need oskused, mida noorkotkad omandavad, on ju kasulikud. Ega kuskilt mujalt neid ei saa.
Jah, parem praegu need ära õppida, kui teha seda hiljem täiskasvanuna.
