Päikeselise neljapäeva hommikutundidel sai alguse meie teekond Märjamaa valda eesmärgiga veeta üks vahva, kuid uusi teadmisi ja kogemusi täis päev naerusuise loomaarsti Reet Reimanniga, kes oli igati valmis oma igapäevatöö rõõmusid ja muresid meiega jagama.
Esimesed abi vajavad loomad ootasid Reeta Orgita farmis, mis on Raplamaal üks moodsamaid. Samuti on farm loomaarstile suur klient, sest seal elab ligi kuussada lüpsilehma, kes Reeda sõnul tema abi päris tihti vajavad. Vahel käib naine seal mitu korda nädalas, vahel vaid kord seitsme päeva jooksul – nii, kuidas vissidel parasjagu teda vaja on. Uurin, mis meid sel päeval ees ootab ning mida loomaarst tegema hakkab. Selgub, et laudas ootavad kaks haiget patsienti ning kümmekond sigimisprobleemiga lehma.
Autost vajalikud abivahendid kaasa haaratud, seame sammud farmi puhketuppa, kus saame selga kaitseriided. Meid tervitab Orgita farmi loomakasvatusjuht Maarja. Ta ulatab meile vanad head sinised haiglasussid, valge kitli ning kooliajast meelde jäänud kokatädi mütsi meenutava peakatte. Riideid selga pannes räägib Reet, et sel suvel täitub tal loomaarsti ametis kakskümmend neli aastat. „Terve elu minu arvates,“ ütleb ta rõõmsameelselt.
Laual seisavad pudelites veenilahused ja muu vajalik haige patsiendi ravimiseks. Lauta sisenemiseks suurt desinfitseerimise kadalippu läbi tegema ei pea, vahetatakse vaid riided ning torgatakse jala otsa kummikud.
Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 10. veebruari Raplamaa Sõnumitest
