Helerin Väronen
Mitmed suured ja tuntud ettevõtted on alguse saanud garaažis, põlve otsas nokitsemisest. Umbes sarnaselt sündis üle kolme aasta tagasi Raplas Kapi Kass OÜ. Ettevõtte eestvedaja Carmen Ennulo alustas lastele mõeldud vineermööbli tootmist oma kodu saunas.
“Tagantjärele mõeldes oli Kapi Kassi loomine üsna loogiline samm, kuna mind on alati huvitanud sisekujundus ja ma olen kodus tõeline sariremontija. Lähimad sõbrannad norivadki sügise saabudes, et kas mul on juba uued tapeedid ostetud.
Kapi Kass sai alguse, kui mul sündis teine laps. Kuigi olin mõelnud, et kui ta sünnib, jään koduseks ja elan lapse rütmis, hakkasin üsna pea end mõttetu inimesena tundma, kuigi ei tohiks. Esialgu oli plaan, et hakkan tegema vineerist sisustuselemente ja üldse mittemingeid lasteasju. Aga ma arvan, et see oli ka loomulik jätk. Kui ikka oled lapsega päevast päeva koos, elad tema rütmis, siis läheb mõte paratamatult lasteasjadele. Ja kõik minu tooted on sündinud sellest, et mul on enda lastele midagi vaja,” rääkis Carmen oma kontoris keset mõningaid tootenäidiseid.
Kapi Kass on justkui perefirma
Esimene toode, mis Carmenil valmis, oli midagi kiigesarnast, mis ajaga on arendatud kuukiigeks. See kiik on sellepoolest tore, et kannatab ka täiskasvanuid. Seda katset küll ei ole tehtud, millise raskuse all kiik järele annaks, kuid Carmen kinnitab, et kiik on terviseameti laboris kõik turvakatsed läbinud.
Huvitav tootegrupp on ka kahte sorti voodid, mis käivad kokku ilma ühegi kruvita. Lisaks on valikus kahte sorti mänguasjakastid, laua ja toolide komplekt, puidust ladumislinnak, teemapuu, lennukikujuline kiik õue ja nimelised riidepuud. Kõige populaarsem toode ongi riidepuud, mida ostavad ka ettevõtted. Carmeni sõnul on just sellele tootegrupile tekkinud püsikliendid, kes tervele suguvõsale nimelised riidepuud kingivad.
„Enne jõule läks neid meeletult. Nägin neid unes ka. Ma pean kõik need riidepuu kujundused ju ükshaaval arvutis joonistama. Ei ole neid kusagilt võtta. Öeldakse küll, et kui nii palju teed, siis hakkavad nimed korduma, aga ega ikka väga ei hakka küll, neid nimesid on nii palju.“
Lisaks on valikus vildist tooted, näiteks õlakott Matilda ja seljakott Oliver. Neid aitab Carmenil õmmelda Siret Jakobson. Seljakott sai poisinime just seetõttu, et ei arvataks, nagu sobiks kott vaid tüdrukutele. Carmeni sõnul meeldivad need kotid nii pisematele kui ka koolilastele. Tema enda vanem poeg, kes käib kuuendas klassis, oli kord koju tulnud ning öelnud, et tal klassiõed tahaks neid ägedaid kotte osta. Carmen oli küll valmis lastele soodustust tegema, kuid pojas lõi ettevõtlik joon välja, kui teatas, et ta ütleb tüdrukutele kallima hinna, siis ta saab vaheltkasu endale.
Osal mööbliesemetel on näha toredad pildid ja käekiri on kuidagi nii tuttav. Selgub, et tegemist on Rapla enda kunstniku, Hege Runneli loominguga, kellega Carmen eelmisest suvest saadik koostööd teeb. Hege teeb kavandid ning pildid prinditakse vineerile. Carmen on uurinud, mida teised mööblitootjad pakuvad, kuid ei ole sellist piltidega lahendust mujal näinudki.
Kuigi Kapi Kassi veab Carmen üksi, on peale Sireti ja Hege tal veel abilisi tänu elukaaslasele Indrek Zooberile, kellel on ettevõte Candille OÜ. Tema trükimasinad asuvad Carmeni ruumidest vaid mõne sammu kaugusel. Vaid CNC-pink asub hetkel veel üle tee Rohelise Pesumaja kõrvalruumides. Nii käib kogu trükkimine ja vineerist vajalike detailide lõikamine CNC-masinal just mehe ettevõtte alt.
“Võib öelda, et Kapi Kass on perefirma, ilma Indrekuta ei teeks ma midagi, tema on minu jaoks hästi suur tugi ja tagala. Vajadusel julgustab ja innustab, vajadusel kuulab ja lohutab. Tema on see, kes aitab tehnilisi lahendusi välja mõelda. Ja vahel mõne joonise tegemisega on nii, et mina olen temperamentsem ja kui ma ikka millimeetrit joonise peal paika ei saa, siis ma võin närvi ka minna. Löön käega ja siis on Indrek see, kes vajadusel mu joonised ümber teeb,” sõnas Carmen.
Masinaga tehtav töö ja käsitsi tehtu jaguneb umbes pooleks. CNC-masinaga lõigatakse välja kõik detailid ja käsitsi lihvitakse servad ümaraks.
Täiskuuööd toovad lahendusi
Ideede saamise kohta Carmen naerab ja sõnab: „Minu ideed tulevad täiskuuöödel. Päriselt ka. Ma ei saa täiskuuöödel magada ja siis mingisugused mõtted hakkavad peas keerlema kuni selleni välja, et tõusen üles ja panen asjad kirja. Vahel on ka nii, et näed – tehniliselt oleks vaja midagi muuta, kuid ei saa aru, mida, aga täiskuuööl ikka tuleb lahendus. Nende ideedega on ka nii, et ma hoian end tagasi. Mul on väga mitmeid häid mõtteid, kuid peab tegelema ka selliste asjadega, mis kõige toredamad ei ole. Näiteks müügiga peab samuti tegelema.“
Müügitööga tegelebki Carmen ise, otsides nii otsekliente kui ka edasimüüjaid. Kapi Kassi tooteid leiab näiteks Väärt Raplamaa Toote poest, ON24 sisustuskaubamajast, e-poest Azzza ning hiljuti läksid need ka Aatriumi veebipoodi. Carmen otsib võimalusi ekspordiks, läbirääkimised käivad, kuid edasimüüjad kardavad, et Kapi Kassi võimekus on nende jaoks liiga väike.
Carmen ise ei arva, et ta võimekus väga väike oleks, kuna ta kasutab kaetud vineeri, nii et mingit järeltöötlust ei ole vaja teha. Vajadusel on tal varuks ka plaan B, ehk öövahetus tööle panna, ning plaan C oleks teha koostööd teiste mööblitootjatega ja teenust sisse osta.
Vineerplaati ostab Carmen Eesti maaletooja käest, kuid sellele tuleb lähiajal leida muu lahendus, kuna detsembri algusest on Eesti maaletoojal vineerplaat otsas. Plaat tuleb muidu Venemaa vineeritehasest, kuid erakordselt sooja talve tõttu ei ole saadud metsa teha.
Üks koht, kuhu Kapi Kassi tooted hästi sobiks, on lasteaiad. Nendeni jõudmiseks on Carmenil kokku kogutud kõik lasteaedade kontaktid, et neile siis aeg-ajalt pakkumisi teha. Populaarseim toode lasteaedades on raagus teemapuu, mida näiteks Hiiumaa lasteaed paigutas kõigisse viide rühma.
Kui keeruline või lihtne on ettevõtlust pereeluga ühendada? „Nüüd enam nii keeruline ei ole. Kui lapsed olid kodus ja lasteaias veel ei käinud, siis oli raske. Võitlesin väga erinevate süümepiinadega. Kui tegid tööd ja lastega ei saanud olla, siis oli süü laste ees. Kui lastega olid ja tööd ei teinud, siis oli süü töö ees. Kui ma kodus asju tegin, lasin asjad välja lõigata ja siis lihvisin oma kodu saunas. Tegin niimoodi, et sidusin väiksema lapse kandelinaga selga ja keskmine rippus sääre küljes. Keeruline oli. Kuid kui sul on silme ees, miks sa seda teed, siis on natukene lihtsam.”
Kõige keerulisem ongi enda käimashoidmine ja motivatsiooni leidmine. Õnneks on Carmeni pere hästi toetav ja koos Indrekuga on nad vajadusel võimelised ka kell kolm öösel mööblit valmistama.
Neil, kes alles mõtlevad ettevõtluse peale, soovitab Carmen esmalt arvestada sellega, et millegi käimatõmbamine on ajakulukas.
„Mulle tundub, et need allaandmised tulenevad sellest, et inimesed ei ole valmis selleks, et on raske. Kui sa oskad arvestada sellega, et on raske, siis pead vastu ka. Soovitan hästi palju käia koolitustel ja erinevatest programmidest osa võtta. Näiteks mentorklubi on minu arust ideaalne, kus alustada.“
Rapla mentorklubi sai eelmine nädal alguse ning võrreldes mõne teise maakonnaga kestab Raplamaa programm palju pikemalt. Carmen ise osaleb teist aastat nõustatavana ehk mentiina.
Mentorklubi tähtsusest rääkides sõnas Carmen, et see võimaldab kohtuda omasugustega ning sealt saab inspiratsiooni ja motivatsiooni. Kui mentorklubis ikkagi koos mentoriga oma eesmärgid paika paned, katsu sa öelda, et sa neid asju ära ei teinud. Iseendale antud kokkuleppeid, lubadusi on lihtne kõrvale tõsta, aga kui need kõva häälega välja ütled, siis sa pead neid asju tegema.”
Põhirõhk läheb Carmenil hetkel müügiga tegelemisele, kuid kuna tema nime seostatakse vineeriga, aitab ta ka teistel vajalikke tooteid valmis teha. Näiteks praegu valmistab ta mahlatootjale vineerist mahlapakkide hoidjaid.
Sügisest on tema kontor RMW kontoriruumides ja ta tunneb, kuidas seal on parem aura töötegemiseks. Ruumi remontis ta muidugi ise.
