6.6 C
Rapla
Teisipäev, 26 nov. 2024
ArtikkelAlu korteriühistu nägemus keskkonnasõbralikust küttelahendusest ei ühti valla omaga

Alu korteriühistu nägemus keskkonnasõbralikust küttelahendusest ei ühti valla omaga

Katri Reinsalu

Alus paiknev korterelamu soovib KredExi toel põhjaliku renoveerimise ette võtta. Korteriühistu soov on muuhulgas minna üle maasoojusküttele. Kuna hoone asub aga Alu aleviku kaugküttevõrgus, vajatakse sellest eraldumiseks volikogu nõusolekut.

Alus Mäe tänav 8 asuv 21 korteriga maja valmis 1973. aastal. Nagu ka paljude teiste sel ajal ehitatud kortermajade jaoks, on kätte jõudnud aeg, kus energiatõhususe suurendamiseks, sisekliima parandamiseks ja hoone eluea pikendamiseks tuleb mõelda renoveerimisele.
„Ühel hetkel otsustasime lõpetada maja osade kaupa rekonstrueerimise ja kuluefektiivsuse tagamiseks suunata tegevused maja terviklikule rekonstrueerimisele KredExi toel. Planeerimise ajal erinevaid lahendusi uurides, suheldes korteriühistute ja erinevate ehitusvaldkonna spetsialistidega, jõudsime otsuseni, et meie maja jaoks on parim lahendus, mis koosneb maasoojusküttest koos soojatarbevee tootmise ja päikesepaneelidega,” rääkis Maie Ristissaar KÜ Alu Mäe 8 juhatuse nimel.

Unistus keskkonnasõbralikust maasoojusküttest

Probleem seisneb selles, et Mäe 8 kortermaja kuulub Alu aleviku kaugküttevõrku. Nõusoleku kaugküttevõrgust eraldumiseks saab anda vallavolikogu. Nii saatis korteriühistu 23. jaanuaril eraldumistaotluse vallale. Selles selgitati rekonstrueerimise sisu ja kaugküttevõrgust eraldumise põhjuseid.
Rekonstrueerimise käigus on kavas soojustada elamu vundament, sokkel ja pööning, renoveerida fassaad, vahetada välja kogu elamu aknad, renoveerida trepikojad, lisaks renoveerida elamu tehnosüsteemid ning ehitada välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Tehnosüsteemide renoveerimise käigus on muuhulgas planeeritud elamu üleviimine maasoojusküttele, mille kaudu hakatakse soojendama ka tarbevett. Samuti plaanitakse paigaldada elamu katusele päikesepaneelid, mis aitavad elektrienergiat toota ja seeläbi vähendada tulevikus elektrienergiakulu maasoojuskütte tootmiseks.
Üks põhjus alternatiivse küttelahenduse otsimiseks on elanike mure kõrgete küttekulude pärast. Ristissaar tõi välja, et 2018. aastal olid kulud kokku 14 192 eurot ja 2019. aastal 12 351 eurot. Samuti tuntakse muret soojatrasside iga aastaga halveneva seisukorra pärast, mille tulemusena köetakse üha rohkem välisõhku. Alu alevikus pakub kaugkütteteenust SW Energia OÜ.
„2018. a pöördusime SW Energia poole eesmärgiga teada saada, millal on plaanis soojatrassid renoveerida, ning vastuseks saime, et hetkel ei ole neid plaanis renoveerida. Jätkuvalt on soojatrassid renoveerimata. Me ei ole rahul SW Energia OÜ pakutava teenuse hinna ja kvaliteediga ning kui lähtuda järgneva kümne aasta perspektiivist, siis ühistud üha enam soojustavad kortermaju, mille tulemusena väheneb soojusenergia tarbimine ning SW Energia OÜ-l ei jää üle muud, kui tõsta hinda või lõpetada tegevus,” rääkis Ristissaar.
Planeeritud tööde tulemusel soovib korteriühistu elamule saavutada vähemalt energiatõhususarvu klassi C, mis tagab KredExi toetuse 50% rekonstrueerimistööde abikõlbulikest kuludest. Vallale saadetud taotluses tuuakse välja mitmeid SW Energiaga seotud kitsaskohti ning asjaolu, et elamu soojusega varustamiseks soovitakse kasutusele võtta keskkonnasõbralikum kütteviis. Maasoojusküttele üleminemise poolt hääletas korteriühistu 21 liikmest 20.

SW Energia eraldumist ei toeta

Rapla vallavalitsus palus seisukohta ka SW Energia OÜ-lt. Vallale saadetud kirjas toob SW Energia OÜ juhatuse liige Mait Pärg välja, et määrus, millega Rapla valla kaugküttepiirkonnad määrati, sätestab ka tingimused sellest eraldumiseks.
„Vastavalt kehtivale määrusele on lubatud võrgust eralduda vaid lammutatavatel hoonetel või ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmisel rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamine soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik tehniliste võimaluste tõttu (siinkohal on eelkõige peetud silmas tööstuse varustamist tehnoloogilise auruga või ülekuumendatud veega),” selgitab Pärg vallale saadetud arvamuses.
SW Energia palub vallal kaugküttevõrgust eraldumiseks mitte luba anda ega väljastada ehitusluba, kui on ette nähtud kütteallikaks soojuspump või muu lokaalkütteallikas. Seda põhjusel, et Mäe 8 taotlus kaugküttevõrgust eraldumiseks ei vasta eelpool mainitud määruses toodud juhtumitele.
„Üksiku tarbija lahkumine kaugküttevõrgust on ebamõistlik riigiressursi raiskamine, kuna toetust on saanud juba Alu võrgupiirkond katlamaja rekonstrueerimiseks ning KÜ kavandab järgmist lokaalkütteallika soetamist riigi toetusega. KÜ lahkumine kaugküttevõrgust halvendaks ülejäänud tarbijate olukorda, sest nendele tõuseks soojusenergia hind ning alguse võib saada kaugküttevõrgu täielik lagunemine,” selgitas SW Energia seisukohta Mait Pärg.
Lisaks juhtis SW Energia oma arvamuses tähelepanu sellele, et Alu kaugküttevõrgus toodetakse kaugkütet puiduhakke baasil ning Alu kaugküttevõrgule on väljastatud märgis „Tõhus kaugküte”, mis annab hoone energiaklassi arvutamisel madalama kaalumisteguri ja on soosiv soovitud energiamärgise saamiseks.
Samuti ei vasta SW Energia sõnul tõele väited suurte trassikadude kohta. „Tänaseks on katlamaja kasutegur 85% (mis on tõhususe nõue) ja kaugküttetrasside kadu on 11% (mis oluliselt ületab tõhususnõuet). Madal trassikadu on ka üks põhjustest, miks ei ole kaugküttetrasse ulatuslikult rekonstrueeritud: nii väikeste trassikadudega võrgule ei saa saavutada kadude säästu, et isegi toetusega oleks see tasuv. Seega visuaalselt koledate trasside rekonstrueerimine tõstaks soojusenergia hinda,” kirjutas Pärg.

Vallavalitsuse eitav seisukoht

Vallavalitsus arutas küsimust 11. veebruari istungil informatsiooni osas. Arutelu tulemusel jäädi kaugküttevõrgust eraldumise suhtes eitavale seisukohale. Seda seisukohta toetas ka 19. veebruaril kogunenud majanduskomisjon. Otsustusõigus on aga volikogul, kes usaldas juba kujundatud seisukohti ning ei rahuldanud korteriühistu taotlust.
Abivallavanem Triin Matsalu ütles, et Alu alevikus juba kasutatakse keskkonnasõbralikku küttelahendust ning lisas, et kaugküttevõrguga liitumine ei saa kuidagi olla takistuseks korterelamu KredExi toel terviklikuks rekonstrueerimiseks.
Matsalu sõnul tugines vallavalitsus otsuse langetamisel kehtivatele õigusaktidele, millega on Alu kaugküttepiirkond moodustatud, samuti Alu aleviku soojusmajanduse arengukavale (aastateks 2016-2026). Taotluse rahuldamist toetavaid argumente vallavalitsuse istungil üles ei kerkinud. Ta kordab SW Energia arvamuses esitatud seisukohti, et ühe kortermaja lahkumine kaugküttevõrgust halvendaks ülejäänud tarbijate olukorda, sest nendele tõuseks soojusenergia hind ning alguse võib saada Alu kaugküttevõrgu täielik lagunemine. Matsalu sõnul oli vallavalitsus selles küsimuses täielikult üksmeelne.
Millistel tingimustel võiks aga olla mõeldav, et mõni kortermaja läheks tulevikus kaugküttelt üle alternatiivsele küttelahendusele? Matsalu ütles, et see saab kõne alla tulla üksnes selliste väikeste piirkondade puhul, kus kaugküttel on vähe tarbijaid ning otstarbekas on üle minna lokaalsele küttele.
„See eeldab loomulikult seda, et piirkond laguneb täielikult ning kõik võrgus asuvad kortermajad hakkavad ühel ajal kasutama alternatiivseid lahendusi. Kokkuvõttes võib see siiski keskkonnale olla koormavam,” lisas ta.

Lahendusi otsitakse edasi

Mäe 8 korteriühistu langetatud otsusega rahul ei ole. „Rapla vallavolikogu otsus tuli väga lakooniline ning sisuliselt põhjendamata. Haldusmenetluse seaduse põhimõtete kohaselt peaks iga isiku kahjuks tehtud otsus olema põhjalikult kaalutletud ja toetuma erinevatele seadustele, määrustele või muudele regulatsioonidele. Meie puhul seda ei tehtud.
Praegusel juhul on seejuures jäetud hindamata küsimus, mille kohaselt korteriühistu soovib üle minna keskkonnasäästlikumale kütteviisile,” rääkis Maie Ristissaar korteriühistu juhatuse nimel.
Ta läheb tagasi määruse juurde, millega Rapla valla kaugküttevõrgud määrati ning mille sisu toodi põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel. Sama määrus ütleb ka seda, et kaugküttepiirkonnas rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte, kui ehitise soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne).
„Miks ei luba Rapla vallavolikogu võtta kasutusele keskkonnasõbralikku kütteviisi ja investeerida energiasäästu? Samuti on teadaolevalt kogu maailmas järgmise kümnendi üks tähtsaimatest teemadest fossiilsele kütusele alternatiivide leidmine, kliimamuutused ja looduse säästmine. Mida teeb Rapla vallavolikogu, et tagada Alu kaugküttepiirkonnale jätkusuutlik kvaliteetne teenus mõistliku hinnaga?” on küsimused, mis korteriühistu jaoks täna õhku jäävad.
Korteriühistule valmistab pettumust ka asjaolu, et neil puudus info, millal volikogu küsimust arutab. Ristissaar leiab, et korrektne oleks olnud korteriühistu volikogu istungile kutsuda või siis vähemalt saata teade, millal küsimus päevakorda võetakse. See oleks andnud võimaluse istungil tekkinud küsimustele vastused anda ja lisanduvaid selgitusi jagada.
„Me oleme teadlikud ja eeldasime, et meil ei lubata kaugküttevõrgust eralduda, kuid samas lootsime, et Rapla vallavolikogu astub meiega diskussiooni leidmaks meile parim lahendus, vastamaks meie välja toodud kitsaskohtadele SW Energia teenuse kohta Alu kaugküttepiirkonnas,” ütles Ristissaar.
Korteriühistu ei ole aga käega löönud. Ristissaar ütles, et koos elanike ja juristidega kaalutakse erinevaid variante, kuidas edasi tegutseda. „Samuti otsime jätkuvalt ja kavatseme rakendada lahendusi energiatõhususe suurendamiseks ning küttekulude vähendamiseks,” lisas ta.
Mäe 8 julgustab ka teisi ühistuid mõtlema erinevatele alternatiivsetele lahendustele, mis tagavad kvaliteetsema, hinna- ja loodussõbralikuma ja jätkusuutlikuma elu väikepiirkonna kortermajades.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare