Katri Reinsalu
Rohemeeter on veebirakendus, mille abil saab igaüks infot oma kodukoha elurikkuse kohta ja just tema asukohale suunatud soovitusi, kuidas elurikkust toetada.
Veebirakenduse töötasid napilt aasta jooksul välja Tartu Ülikooli arendustoetuse toel professor Meelis Pärtel makroökoloogia töörühmast ja vanemteadur Aveliina Helm maastike elurikkuse töörühmast. Rakenduse loomisse olid kaasatud ka tudengid. Rohemeetri sisu põhineb Meelis Pärteli ja Aveliina Helmi aastatepikkusele teadustööle Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.
„Rakenduse loomise ajendiks oli tõdemus, et kuigi eestlaste soov elurikkust hoida on suur, ei ole võimalik ilma põhjalike erialaste teadmisteta märgata, millised on head ja elurikkad maastikud, millised maastikud elurikkust toetavad ja millised mitte ning millist tuge Eesti loodus ühes või teises Eesti asukohas vajab,” rääkis Pärtel.
Nii sooviski ta koos Helmiga luua asukohapõhise tööriista, mis annab hinnangu ja selgitused iga konkreetse paiga kohta personaalselt. „Rohemeetri loomise üheks tingimuseks oli ka lihtsasti kasutatavus – vaid lihtsasti kasutatava ja selget sõnumit edastava nutirakenduse abil on võimalik vähemalt osa elurikkuse uurijate teadmistest viia Eesti inimesteni ning toetada sellega igaühe loodushoidu,” ütles Pärtel.
Rakenduse loojate sõnul on see mõeldud kõikidele huvilistele kasutamiseks. See on hea võimalus nii maaomanikele, looduskaitsjatele, vallaametnikele, matkajatele, kooliõpilastele kui ka uue kodu või suvituskoha ostjatele-müüjatele maastiku elurikkuse hindamiseks just neile huvi pakkuvas asukohas Eesti maismaal. „Rohemeeter on teavitamiseks ja aitab märgata, mis on elurikkuse osas hästi ja halvasti ning kuidas saaks olukorda paremaks muuta,” sõnas Pärtel.
Rohemeeter mõõdab kaardil valitud punkti elurikkust, kasutades Tartu Ülikoolis välja töötatud algoritmi, ning hindab seda skaalal 0-100. Tulemuse arvutamiseks hindab rakendus valitud punkti 500 meetri raadiuses erinevaid maastikuparameetreid. Sisendandmetena kasutatakse nii tänaseid, hiljuti kogutud kui ka ajaloolisi andmeid Eesti elupaikade ja liikide levikust, mitmeid keskkonnatingimusi kirjeldavaid kaardikihte ning maastikustruktuuri kirjeldavaid indekseid. Tasub välja tuua, et linnakeskkonna ja maapiirkonna elurikkuse väärtused ei ole omavahel üks-ühele võrreldavad. Asulates hindab rakendus maastiku sobivust elurikkusele just linnalooduse võtmes.
Koos numbrilise tulemusega, mis kirjeldab valitud punkti elurikkust, jagab rakendus ka hulga lisanduvat informatsiooni. Näiteks toob Rohemeeter välja, milliseid looduskaitsealuseid liike valitud punkti ümbruses leitud on. Samuti tuleb iga punkti kohta rida soovitusi, kuidas igaüks saab toetada elurikkust. Soovituste hulgas on näiteid, kuidas oma õueala haljastada ja hooldada, et see muutuks ahvatlevaks elupaigaks erinevatele liikidele.
Eelmise nädala seisuga on Raplamaal Rohemeetri abil tehtud üle 1300 päringu. „Sealjuures on Rohemeeter mõõtnud väärtuse 100 puutumata rabadest (näiteks Kodila linnurabast, Juuru rabast) ja ka mõnest Jalase kandi vanast metsast. Väärtust 0 ei ole Raplamaal mõõdetud. Viimane võiks olla kohtades, kus kogu 500 m raadiusega ala on tehismaastik,” selgitas Pärtel.
Huvipakkuva paiga elurikkust saad mõõta aadressil: www.rohemeeter.ee
