Kohila gümnaasiumi õpilased unistavad oma ujulast. See oli väike kullatera, mis tuli välja Rapla maakonna koolinoorte liikumise uuringust, mis viidi läbi tänavu kevadel. Selles kaardistati 2.-8. klassi õpilaste formaalseid liikumisharjumusi (treeningud, ringid).
Küsimustikule vastasid kõigi nelja Raplamaa valla õpilased – kokku 1523 last, mis moodustab 56 protsenti kõigist 2.-8. klassi õpilastest. Uuringu tulemusena selgus, et Raplamaal on liikumisringidega seotud 74 protsenti ehk kolm neljandikku õpilastest.
Raplamaa turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner ütles, et tulemused olid ootuspärased ning nüüd tuleb näha vaeva, et ka kõigil ülejäänud õpilastel tekiks side mõne treeningu või liikumisringiga. Laasner lisas, et üks eesmärk oli veel see, et klassijuhatajatel kujuneks ülevaade, millistes treeningutes nende õpilased osalevad. Nii saaksid nad pidada arvestust ning suunata õpilasi õigetesse ringidesse.
Neli kohalikku omavalitsust rahastavad Raplamaal kokku kolmekümmet treeningut. Uuringu tulemuste järgi on nendest kõige populaarsem tantsimine, millega tegeleb tervelt 378 õpilast. Selle alla käivad rahvatants 155, võistlustants 24 ja muud tantsuliigid 199 õpilasega. Seega näitab statistika, et tantsimisega tegeleb tervelt 25 protsenti vastanud lastest. Teisel ja kolmandal kohal on korvpall ja jalgpall vastavalt 199 ja 189 lapsega. Oluline on muidugi märkida, et väljatoodud numbrid ei väljenda mitte ala harrastajate arvu maakonnas, vaid ainult neid, kes uuringule vastasid.
Korvpalli ja jalgpalli järel tulevad veel võrkpall (137), ujumine (137), liikumisring (119), kergejõustik (110) ja jalgrattasport (103). Ujumistreeningute näitaja on kõrge seetõttu, et 2. klassi lapsed läbisid õppeaasta jooksul kohustusliku ujumiskursuse. Tavapäraselt nii palju lapsi ujumistrennis ei osale.
Unistus ujulast
Vähemalt sama oluline kui kaardistada harrastatavaid alasid, on ka saada teada, miks osa õpilasi liikumisharrastusega ei tegele. Tuli välja, et kõige suurem põhjus on tahtmatus. Nii vastas tervelt 28 protsenti õpilastest, kes liikumisega ei tegele. Vastused kõlasid umbes nii: põhjust pole, ei viitsi lihtsalt, ei taha, pole motivatsiooni; sport ei ole mu lemmik, ükski ala ei meeldi, pole huvi spordi vastu.
Järgmine suur grupp on muud huvialad. 25 protsenti vastanutest märkis põhjusena muusika- ja kunstikoolis õppimist. 19 protsenti vastanutest ei olnud endale lihtsalt veel õiget liikumisharrastust leidnud. Vähesel määral tulid vastustes välja ka transpordimured – kas vanematel ei ole võimalik lapsi sõidutada või siis ei sobi bussigraafikud (sh õpilasliinid).
Samuti said õpilased uuringu käigus natuke unistada. Millega nad kõige rohkem tegeleda tahaksid? Tuli välja, et Kohila õpilased unistavad kõige rohkem oma ujulast. Tegelikult oli ujumine populaarne kogu maakonnas. Tervelt 108 vastanud õpilast märkis, et nad tahaksid tegeleda ujumisega. Jalgpall oli teisel kohal 105 vastusega ning neljandal kohal oli ratsutamine 86 vastusega.
Kokkuvõttes saab välja tuua, et Raplamaa õpilaste seas on kõige populaarsemad liikumisharrastused tantsimine, jalgpall ja korvpall. Kui vaadata valdade lõikes, paistab silma, et näiteks Märjamaal on populaarsed rahvatants, jalgpall ning maadlus ja sumo. Kehtna vallas troonivad tipus kergejõustik ja vibusport, Rapla vallas korvpall ja Kohila vallas võrkpall. Enim unistavad maakonna lapsed ujumisest, jalgpallist ja ratsutamisest, aga ka korvpallist, võrkpallist, vibulaskmisest ja tennisest.
Maakonna kõige sportlikumad lapsed on Kohila vallas, kus liikumisharrastusega tegeleb koguni 78 protsenti uuringule vastanud õpilastest. Laste liikumisuuring viidi Raplamaal läbi 26. märtsist 30. aprillini Google Forms keskkonnas. Uuringusse ei kaasatud 1. klassi lapsi seetõttu, et nemad alles harjuvad kooliga ja paljud pole veel treeningutesse jõudnud, ning 9. klassid on kooli lõpetamas.
