2014. aasta lõpus algatas kultuuriministeerium analüüsi, millest selgus, et ujumise algõpetuse läbiviimisega on enamikul kohalikest omavalitsustest raskusi, mis on Eestis väga erinevad. Üks ühine mure on see, et riigi eraldatav summa ujumise algõpetuse läbiviimiseks ei ole piisav.
Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link avaldas lootust, et algõpetuse läbiviimiseks saadakse riigieelarvest lisarahastust. Kui kõik läheb plaani kohaselt, saab ujumise algõpetuse viia Eestis täiesti uuele tasemele.
“Meie jaoks on oluline, et kõik lapsed saaksid koolist ujumisoskuse,” ütles Link. Idee kohaselt tähendab see, et kooliujumise algõpetuse läbinud õpilane on omandanud ujumisoskust mõõtvas definitsioonis loetletud oskused. Definitsioon ise kõlab nii: Hüppa sügavasse vette, uju 100 meetrit rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 meetrit selili asendis ja välju veest.
Selline definitsioon on välja töötatud nii Eesti kui ka Põhjamaade kogemuse põhjal ja on tõestatud, et kui inimene suudab sooritada nimetatud kompleksharjutuse, oskab ta tõepoolest ujuda. Nii on suurem tõenäosus, et ta on suuteline ennast õnnetuse korral veest päästma. Isegi kui see definitsioon kõlab keerulisena, on need oskused Helen Lingi sõnul omandatavad 40-tunnise algõppe jooksul.
Link ütles, et ujumisliidu ja tema partnerite plaani kohaselt peaksid algklasside õpilased saama kokku arvestuslikult 40 ujumistundi. Olgu see siis ühe või kahe õppeaasta peale. Reaalsus näitab see-eest, et praegu koosneb ujumisõpe Eesti koolides heal juhul kahekümnest tunnist. Terve algõpetuse läbimiseks ei ole see piisav. Rohkema jaoks ei jagu riigil ega kohalikel omavalitsustel paraku vahendeid.
Link ütles, et kahekümne tunniga saab keskmiselt täiesti algaja laps kätte oskuse vee peal hõljuda. Ka see on iseenesest suur asi, sest see tagab talle turvatunde, et vesi hoiab teda pinnal. Teoreetiliselt peaksid praegu kooliõpilased kooliujumises õppima ujudes läbima 25 meetrit, kuid paraku ka see jääb Eesti eri paikades omandamata, kuna ujumistunnid kas puuduvad või on neid liiga vähe.
Seni on ujumise algõpetust rahastanud kultuuriministeerium. Nende panus on viimase kümne aasta jooksul olnud 230 082 eurot aastas. Samas ei ole see piisav, et kõik Eesti algklasside õpilased saaksid ujumise algõpetuse täies mahus kätte. Hinnanguliselt oleks selle eesmärgi saavutamiseks juurde tarvis 1,67 miljonit eurot aastas. Aneth Rosen kultuuriministeeriumist ütles, et nemad on korduvalt riigieelarvest ujumise algõpetuseks lisarahastust taotlenud, kuid seni tulutult. Töö selle nimel siiski jätkub.
2015. aastal moodustati siseministeeriumi eestvedamisel töögrupp, kuhu kuuluvad sise-, kultuuri-, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, Eesti Ujumisliidu, päästeameti ja alates 2016. aasta kevadest ka rahandusministeeriumi esindajad.
Ühiselt töötati välja ettepanekud vabariigi valitsusele olukorra muutmiseks ja lisarahastuse taotlemiseks. Lähitulevikus peaksid need jõudma valitsuse lauale otsustamiseks.
Rosen ütles, et praegu moodustab riigi toetus ujumisõppele 30 protsenti ja kohalike omavalitsuste ning lastevanemate panus 70 protsenti selle kogumaksumusest. Ta lisas, et eesmärk on muuta programmi sisu ja suurendada riigi toetust ning saavutada programmile 70-protsendine toetus. See tähendab, et senisele 230 082 eurole taotletakse lisaks 1,15 miljonit eurot aastas.
Üks põhjuseid, miks ujumise algõpetus on vaja viia uuele tasemele, on vajadus vähendada uppumissurmasid. Siseministeeriumi operatiivinfo andmetel on viimase viie aasta jooksul veeõnnetustes oma elu kaotanud 369 inimest, kellest 29 olid lapsed.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
