Haridusministeeriumi andmetel on individuaal- või väikeklassiõpet vajavate laste hulk viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kuigi sellest võiks järeldada, et probleemsete laste hulk on muutunud kasvukeskkonnast tingituna oluliselt suurenenud, ei ole see tegelikult nii. N-ö nutiajastu laste võimalikke probleeme hakkame alles tulevikus nägema.
Meid igal ajahetkel ümbritsev meedia ja turundus köidab meie tähelepanu, röövides meilt ja meie lastelt võimekuse keskenduda ühele tegevusele korraga. Probleemseid lapsi, kes ühel või teisel põhjusel normaalselt ja tavapärasel viisil koolis hakkama ei saa, on aga olnud kogu aeg. Igaüks võib meenutada oma kooliajast mõnda koolikaaslast, kes tekitas oma käitumisega tunnis ja vahetundidel probleeme.
Nüüd on aga hakatud selliste laste puhul märkama teatud seaduspärasusi ja neid sügavuti uurima. Sellised käitumisprobleemidega lapsed sobituvadki tänapäevases ühiskonnas ühise mõiste hüperaktiivsus alla, mis on kõnekeelseks vormiks mõistele aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH).
Mis asi on aktiivus- ja tähelepanuhäire ehk hüperaktiivsus?
ATH on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi – vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli, töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega.
Toitumisega saab ATH-d kontrolli all hoida
Meie toitudes on hästi palju suhkrut ja vanematel peab olema aega lugeda pakendeid, et teada saada, mis seal sees on. Kuigi Rapla Vesiroosi gümnaasiumi medõe Eveli Kase sõnul on suhkur inimese ajule vajalik toitaine, on selleks vaid pruun suhkur, ksülitool ehk kasesuhkur, mesi ja puuviljasuhkur. Šokolaad näiteks ei ole hea suhkruallikas, kuna tõstab vererõhu liiga järsku liiga kõrgele, mis lööb küll aju energiat kähku täis, kuid hiljem, kui energia sama kiirelt ka langeb, tekitab peavalu, meeleolulangust ja üleüldist energialangust.
„Enne koolitust ma arvasin, et ATH on toitumisest tingitud, kuid nüüd mõistan, et nende aju on teistsugune,“ selgitab Kask omal näitel, et ATH-ga seostub inimestel palju väärarusaamu. „Toitumisega saab seda oluliselt kontrollida,“ kinnitab ta. Vältida tuleks ka väga värvilisi aineid toidus, millega keha ei oska midagi peale hakata ja mis on raskesti seeditavad.
Toitumissuunad muutuvad
Kase sõnul on aja jooksul toitumissuunad muutumises olnud, aga praegu soovitatakse hommikuti tarbida just süsivesikuid, mis annavad kehale energiat, samal ajal kui suhkur näiteks ise kehas ära ei põle. Kask soovitab hommikuti süüa putru moosiga, nii saab pudrust vajalikud süsivesikud ja moosist marjasuhkrut ja kõht püsib täis kuni lõunani.
Toidukordade puhul on Kase sõnul oluline kinni pidada kindlatest aegadest, et veresuhkur püsiks lastel kogu päeva vältel ühtlane.
Toidukordade kõrvale ei soovitata üldse juua, kuna kasulik oleks kõht täis saada toidust. Kui juua, siis vett. Kuigi normaalse toitumise puhul toidulisandeid võtma ei pea, soovitab Kask siiski Eesti kliimat silmas pidades C- ja D-vitamiini talvisel perioodil lisaks võtta.
„Kõik on omavahel seotud,“ ütleb Kask. Kui näiteks kehas ei ole C-vitamiini, siis raud ei imendu. Kui inimene on aneemiline, on hemoglobiin madal ja aju ei saa hapnikku. „Toitumine on kõige alus. Kui sa saad normaalset toitu, siis on energiat, ei ole meeleolukõikumisi ja oled õnnelik,“ kinnitab naine.
ATH-lapsel on aju teistsugune ja jääbki tõenäoliselt teistsuguseks kogu eluks. Mida varem aga probleem tuvastatakse ja sellega tegelema hakatakse, seda tõenäolisemalt suudetakse olukord kontrolli alla saada. „Paljud lapsed ei söö hommikusööki ja ei suuda koolis keskenduda, kuigi muidu on täiesti tavalised lapsed,“ kirjeldab Kask. Seda tähelepanelikumalt tuleks jälgida ATH diagnoosiga lapse toidulauda.
Stina Andok / illustreeriv foto: sxc.hu
Loe pikemalt 18. mai Raplamaa Sõnumitest
