Raivo Heinaru, endine koolijuht
Eesti rahvas on hariduseusku. Lapsevanem soovib leida lapsele õppimiseks ja arenguks parima kooli. Paljude vanemate soov on panna laps õppima nn eliitkooli, kus üldise arvamuse kohaselt ollakse enim pühendunud õppimisele ja õpetamisele.
Et selline võimalus avaneks rohkematele maapiirkonnas elavatele keskkooliõpilastele, otsustati Euroopa toetusrahaga rajada igasse maakonnakeskusesse riigigümnaasium, kus õpetamise tase ja tulemused oleksid võrreldavad riigi parimate koolidega.
Maakonnas oli selline kool juba aastaid olemas. See oli Rapla ühisgümnaasium, täistsüklikool, kus oli väga tugev gümnaasiumiaste. Maakonna põhikoolide parimad lõpetajad, lisaks kooli enda tublidele õpilastele, jätkasid õpinguid just selles koolis. Nad valisid õppimiseks kooli, kust on aastate jooksul tulnud tuntud sportlasi, teadlasi, kultuuritegelasi, tippspetsialiste ja -juhte. Heal tasemel süvendatud võõrkeeleõpe kasvatas kooli mainet veelgi. Riigieksamitel saadud tulemuste põhjal oli Rapla ühisgümnaasium riigi 20 parema seas.
Rapla keskkoolist rääkides meenuvad selle kooli direktorid Evald Laprik ja Hans Makus, kes kujundasid kooli, kus oli võimalik omandada hea akadeemiline haridus. Seda tööd koolijuhina jätkas nende õpilane Rein Laanisto. Neist kolmest mehest igaüks juhtis maakonna nn eliitkooli tosin aastat. Akadeemilist haridust andva kooli tugevdamine oli ka gümnaasiumi viimase, suure töövõimega direktori Imbi Kalbergi eesmärk.
Rapla omavalitsus otsustas aga toimivat koolivõrku muuta ja minna kaasa üldise vooluga – teeme riigigümnaasiumi, saame uue maja ja kõik tulevad Raplasse kokku, kes õpetama, kes õppima. Olukorras, kus õpilaste arv aasta-aastalt vähenes, oli riigigümnaasiumi loomine mitmele paikkonnale paratamatu samm, kuid mitte Raplale, kus oli kaks tugevat ja omanäolist gümnaasiumi. Gümnaasiumiosast loobunud koolidele anti valurahaks remondiraha ja „võimalus“ muutuda tugevaks põhikooliks! Muutmata kujul jätkasid ja jätkavad täistsüklikoolidena riigi teised tuntumad koolid, eliitkoolid.
Kord ütles üks koolidirektor: „Võimelge seal nii palju kui tahate, ühisgümnaasiumist te paremaks ei saa!“ Tollal oli seda raske tunnistada, kuid tal oli õigus. Paremaks saamine sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks keskkonnast, kus asub kool. Kas on ja kes on selle paikkonna vaimne liider. Kas see loomeinimene omab tuntust ja kui palju mõjutab tema looming, tema tegevus vaimsete väärtuste olulisust. Raplas oli selline loomeinimene luuletaja, kirjanik, tõlkija Andres Ehin, Märjamaal lastekirjanik Harri Jõgisalu. Kohila muusa on vaibakunstnik Ehalill Halliste.
On küsitud: „Kas nüüd, kui ühisgümnaasiumi pole, saab tõmbekeskseks kooliks maakonnas Kohila gümnaasium?” Arvan, et Kohila gümnaasiumil on tõesti kõik võimalused saada maakonnas parimaks kooliks ja seda mitte ainult hea asukoha tõttu. Kohila gümnaasiumisse tahetakse tulla õppima, ja seda ka väljastpoolt maakonna piire, sest kool on tuntud õpilastele loodud heade arenguvõimaluste poolest. Seda eriti nüüd, kui algklassiõpilased õpivad uues, neile ehitatud majaosas. On tõenäoline, et Kohila gümnaasium kujuneb tõmbekeskseks kooliks maakonnas, sest tingimused ja võimalused õppeks ning huvitegevuse ja spordiga tegelemiseks on head, kus rõhuasetus on kindlalt õppimise kasuks. Öeldust lähemalt.
Kohila gümnaasiumis, maakonna suurimas koolis, õpib üle 900 õpilase. Põhikooli lõpetavad suured lennud ja gümnaasiumiastmesse hakkab pääsema konkursi alusel. See tähendab aga õppetaseme tõusu.
Tallinna lähedus võimaldab sagedasi teatri- ja kontserdikülastusi ning huvi- ja spordiringide paljusus kohapeal omavad erilist kaalu ja on noortele tugevaks tõmbeks tulla Kohilasse õppima.
Kooli kompaktsus ja asukoht Keila jõe kaunil kaldapealsel on pilkupüüdev ja muljetavaldav, see on esteetilise kasvatuse ning ilumeele kujunemiseks väga oluline.
Kool on uuendusmeelne, õpilasest tulenevalt rakendatakse paindlikke õppemeetodeid ja hindamist, st õpetamisel lähtutakse tänapäevasest õpikäsitlusest. Keskkonnahoidu rõhutav õpe läbib teemana kõiki kooliastmeid.
Koolis töötab tugev pedagoogiline kaader, on mitmeid tippõpetajaid ja ka meesõpetajaid.
Kohila gümnaasiumil on tugev kohaliku omavalitsuse toetus ja seda juba 20 aastat. Nende aastate kestel on kooli areng olnud kiire ja tulemuslik – õpilastele on loodud väga head võimalused osaleda huvitegevuses ja spordiringides. Vald on leidnud vahendid ja peab vajalikuks õpetaja tulemuslikku tööd täiendavalt tasustada. Rõhuasetus on kasvatustööl ja võtmeisik on klassijuhataja.
Aegade jooksul kujunenud traditsioonid ja hümn ühendavad kõiki Kohila kooli endiseid ja praeguseid õpilasi ja õpetajaid. 2015. aastal ilmunud mahukas kogumik Kohila koolist läbi aegade on väärika kooli tunnus. Kool tunneb uhkust endiste õpilaste saavutustest. Teiseks ametiajaks valiti Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks Tarmo Soomere ja Eesti Olümpiakomitee presidendiks Urmas Sõõrumaa. Need kaks kõrges ametis olevat meest ja paljud teised endised õpilased ei ole oma kooli unustanud. Seda kinnitas veebruaris toimunud vilistlaste kokkutulek.
Edukaks kooliks kujunemise protsessis on äärmiselt oluline kohaliku omavalitsuse usaldus ja toetus ning koolijuhi/eestvedaja kuvand. Et olla parim, see on koolile piisavalt kõrge eesmärk, sest areneval, jätkusuutlikul vallal peab olema tugev gümnaasium.
