Mõni nädal tagasi tuli Raplamaa Sõnumitele vihje, et Raplas Savi tänava lõpus asuva väikese veekogu kaldale on toodud haljastusjäätmeid. Vihjaja sõnul on selline käitumine kestnud aastaid, kuid tema jaoks on jäänud vastuseta küsimus, kas see ka päris korrektne on.
Käisime olukorraga tutvumas ja tõdesime, et keegi on sealset asukohta tõesti üsna usinasti ära kasutanud ja sinna hulganisti oksi ja muud aia- ja haljastusmaterjali toonud. Uurisime, kas probleemiga ollakse Rapla vallas kursis ja kes võib sellise käitumise taga olla.
Valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets vastas, et seni polnud vallale sarnast vihjet laekunud. Saadud info peale kontrollis Lillemets koos järelevalvespetsialist Marge Mäekiviga seda kinnistut. „Savi 8 kinnistu lähedal olevad haljastusjäätmed on tõesti kellegi kodaniku poolt kohale veetud. Loodame, et saame naaberkinnistu kaamera salvestistest täpsema pildi, kes sinna haljastusjäätmeid toob,” kommenteeris Lillemets.
Kuna tegemist paistis olevat biolaguneva materjali ja mitte olme- või ehitusjäätmetega, uurisime Keskkonnaametilt, kui taunitav selline käitumine on. „Kindlasti ei ole selline käitumine korrektne. Eraisik võib selliseid jäätmeid käidelda tekkekohas (kompostida) või tuleb need jäätmed üle anda vastava õigusega jäätmekäitlejatele. Juriidilisel isikul peab selliste jäätmete käitlemiseks olema vastav keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreering, muul juhul tuleb jäätmed üle anda vastava õigusega isikutele. Viidatud asukohta ei ole Keskkonnaamet jäätmete käitlemiseks andnud ühtegi keskkonnaluba ega jäätmekäitleja registreeringut. Seetõttu ei ole seal jäätmete käitlemiseks õiguslikku alust,” vastas Keskkonnaameti jäätmespetsialist Kristo Keevend.
Ta lisas, et kuna jäätmed on päris veekogu kaldal, võib korrektse käitlemise puudumisel jäätmete lagunemisel tekkida nõrgvett, mis satub veekogusse. Seetõttu võib ka veekogu vee kvaliteet langeda. Veel lisas Keevend, et Rapla vallas reguleerib haljastusjäätmete käitlemist Rapla valla jäätmehoolduseeskirja § 21. Samas pannakse üldiselt biolagunevate jäätmete käitluskohtade nõuded paika keskkonnaloaga. Detailselt on reguleeritud käitlusnõuded juhul, kui soovitakse jäätmetest toota komposti. Sellisel juhul tuleb kompostiplats ümbritseda taraga ja varustada valveseadmete või ööpäevaringse valvega. Samuti peab platsil olema vettpidav pinnakate ning nõrgvee ja sademevee kogumise süsteem.
„Juhul, kui jäätmetest komposti ei toodeta (biolagunevaid jäätmeid küll töödeldakse, aga toodet ei sertifitseerita), need nõuded otseselt ei kehti,” selgitas Keevend. Keskkonnaamet on aga seisukohal, et mistahes biolagunevate jäätmete käitluskohale ehk kompostiplatsile tuleb üldjuhul mainitud nõudeid siiski rakendada.
