Algus Koduloolases nr 9 (289)2. septembril 2020
Liivi Aarma
Konstantini ema Olga mõistatuslik päritolu
President Pätsi isa Jaagu/Jakobi abiellumisel mõrsja Olgaga on perekonnaloo üheks salapärasemaks probleemiks jäänud pruudi perekond. Tuleb nõustuda uurijatega, kes on märkinud, et riigimeeste Konstantin Pätsi ja Jaan Poska emade saatus oli mõneti sarnane, sest mõlemad olid olnud orbudena vene õigeusu kirikumehe venekeelses peres. Toomas Karjahärm on kasutanud Olga põlvnemise andmete otsimisel interneti andmebaasi geni.com. Ta on resümeerinud, et allikate vasturääkivuse tõttu on Olga päritolu ebaselge.
Käibelolevaid genealoogilisi andmeid presidendi ema Olga kohta uurides saab tõdeda, et Olga eluloolise andmestiku põhiosa on jäänud Märt Raua esitatud andmete tasemele. Seega ei ole vahepealsed aastad tema isiku ega tema suguvõsa andmetesse lisanud põhjapanevalt midagi uut ja seniteadmatut. Seetõttu olidki Olga ema andmed ning tema vanemate andmed internetis geni.comis leheküljel erinevate nimede, nagu Tumanova / Razumovskaja / Sthaal, all.
Olga ema andmete kirjapilt (vaadatud 30. III 2020):
??? Tumanova (Razumovskaja / Sthaal)
sündinud: arvatavalt ajavahemikus 1797 kuni 1847
Surnud: umbes 1859
Vanem(ad): Grigori Razumovski
Abikaasa(d): Hariton Tumanov
Laps(ed): Olga Päts
Õve(d):Vassili Razumovski; Nadežda Razumovski /Belski ja Ivan / Joann Razumovski
Kõige enam tekitas küsimusi nimede ritta paigutatud saksapärane perekonnanimi „Sthaal“. Artikli valmimise järel leidsin internetist selle andmeallika. Selle autor võis olla Mati Laane, kes oli pakkunud samuti välja Olga põlvnemise, kuid tema oli rajanud selle ulmelistele seostele, mis viisid põlvnemise tegelikust valedele radadele, mille siis geni.comi sisestaja oli lisanud allikat märkimata.
Olga enda andmetes puuduvad enamasti õiged sünni- ja surmameetrika andmed. Seal leidub Olga sündimine 1847. aastal Viljandis ja elust lahkumine 1914. aastal Pärnus raske haiguse tagajärjel ilma kuupäeva ja surmakohata. Monograafias kirjutas Toomas Karjahärm presidendi isa Jaagu/Jakob Pätsi abiellumisest vene-eesti segaperekonnast (Märt Raua monograafias sama määratlus – LA) pärit neiu Olga Tumanovaga. Sealjuures on Karjahärm toetunud Rudolf Stokeby andmeile: „12aastaselt orvuks jäänud tüdruk kasvas üles Puiatu (Anna) [Anna kihelkonnas Purdi mõisa all – LA] omaniku parun Krüdeneri ja tema eestlasest abikaasa perekonnas, saades korraliku hariduse, sealhulgas nelja kohaliku keele oskuse.“
Puiatu asulaid on Eesti kohanimeraamatu andmeil teadaolevalt viis: kaks Järvamaal, Haapsalus, Pilistveres ja Viljandi-Kõpus – igas üks. Tegelikult ei ole parunid Krüdenerid kunagi Järvamaa Anna kihelkonna Purdi mõisa all paiknenud Puiatu valdajad olnud. Kust Karjahärmi teave pärineb, ei ole autor teavitanud. Kui see oleks Rudolf Stokebylt, siis saab tema Järvamaa ja Koeru kihelkonna päritolu põhjal arvata, et ta teadis kindlasti Paide-Annas paiknevat Puiatut. Ilmselt ei süüvinud Karjahärm monograafias Krüdeneri perekonna valduste ajalukku ega seostanud nendega Puiatu mõisa Viljandimaal.
Puiatu Krüdeneri eestlasest abikaasasse puutuvalt saab arhiiviallikate alusel tuvastada, et Puiatu noor valdaja Carl Krüdener (sündis 1791 – surnud 1856) abiellus 1824. aastal Vändra kirikus Puiatu mõisas teeninud virtini Eva Arnoldiga, kes suri 13. mail 1875 78aastaselt poja juures Puiatus. Surmameetrika andmetel oli paruness Baronin Eva von Krüdener sündinud Vastemõisas Suure-Jaani kihelkonnas. Saladuslikkus ümbritseb aga Eva perekonnanime, sest Vastemõisas ei ole pandud ühtegi perekonnanime Arnold, nagu ka Kõpus ei leidu seda üheski allikas.
Seisuslikus ühiskonnas tekkis abielu suhtes kauakestnud vastuseis. 25. aprillil 1851 on Viljandi Jaani koguduse kirikuraamatusse märgitud, et abieluprobleemi menetleti seaduslikkuse seisukohalt pikka aega enne seda, kui kiriklikult sõlmitud abielu tunnistati ja esimestena perre sündinud lapsed kirikumeetrikasse kirjutatud vallaslastena tunnistati veaks. Puiatu Krüdeneride perekond läks Viljandi Jaani kogudusest Viljandi Pauluse kogudusse. Parun Carl Krüdeneri perre sündisid lapsed aastatel 1825 kuni 1840, mistõttu 1860ndate aastate lõpul seal enam guvernanti ei vajatud.
Toomas Karjahärm tõi orvuks jäänud neiu Olga lapsepõlve kohta ära veel mitmeid käibelolevaid versioone, nagu oleks Olga üles kasvanud oma onu, Valga kaupmehe ja linnapea (linnavalitsuse liikme) Razumovski perekonnas või siis Viljandi õigeusu koguduse köstri Mihail Mefodijev Belski ja tema naise Nadežda, Olga tädi perekonnas, kusjuures võis ta hiljem olla parun Kruedeneri juures guvernandiks. Tänapäeval kindlaks tehtud sugulussidemete järgi oli Viljandi õigeusu koguduse köstri abikaasa Nadežda Olgale emapoolne tädi ning Valga linna kaupmees Razumovski Olga emapoolne onu.
Olga Pätsi usaldusväärsete elulooliste andmete otsingust
Ebaselgete andmete virvarris ja usaldusväärsete teadete nappuse tõttu on järgnevalt vaatluse alla võetud Jaak/Jakobi Pätsi abikaasa Olga olulisemad eluloolised daatumid, alustades tema käibelolevast sünniajast ja -kohast. Kuna õigeusu kirikus ei peetud luteri kirikule sarnaselt personaalraamatuid, ei leidu õigeusuliste kohta sama palju väärtuslikku isikuloolist teavet kui luteriusulistel. Olga sünnikuupäev on õnneks leitav Heimtali vallavalitsuse perekirjadest, see on 11. juulil 1847 vana kalendri järgi.
Olga sündimise kohta Viljandis leiame täna korduvalt allikatele viitamata teateid internetis. Ilmselt on sündimine Viljandis olnud Olga Eestiga seotuse varaseks märgiks ning aluseks käibel määratlusele vene-eesti segaperekonnast. Fakti leiab Eesti haridusportaalis pealkirja all President Konstantin Pätsi sugupuu, aga ka Korporatsioon Fraternitas Estica ja Estonian World Review kodulehekülgedelt. Ühisallikaks on 2009. aastal Saksamaal Õ.-T. Bökeli koostatud ajalooliste andmete ja kirjutiste ülevaade Pätsi perekonnast. Kummalisel kombel on seal Viljandis sündimise teates Olga sünnikuupäevaks 4. august 1847 uue kalendri järgi, mis on ju samuti vale. Viljandi Eelkäija Johannese õigeusu koguduse Иоанн Предтеченский sünnimeetrika ei toeta Olga Viljandis sündimise versiooni, sest seal ei leidu nimetatud ajal ühtegi Olgaks ristitud tütarlapse sündi, veel vähem sellel kuupäeval. Seega nimetatud käibelolev sünniaja ja -koha info ei vasta ajaloolisele tegelikkusele.
Ainus tõene informatsioon leidub neiu Olga ja Jaak/Jakob Pätsi kohta Viljandi õigeusu kiriku abielumeetrika sissekandes 25. oktoobrist 1870. Seal on kirjas, et mõrsja Olga pärines Lätimaalt Sloka väikelinna GerichtsFlecken (tänapäeval 1959. aastast alates liideti Sloka linn Jurmala linnaga) segaseisuslaste meštšane, s.o lihtkodanike simple Bürger kogukonda sissekirjutatud perekonnast, kuid oli Viljandis õigeusu koguduse psalmilugeja (õigeusu kiriku köstri nimetus) Mihail Belski (perekonnanime on kirjutatud ka Bilski) abikaasa Nadežda Grigorjeva orvust õetütar sirota, plemjannitsa.
Viljandi õigeusu koguduse fondis on säilinud abielueelsete tunnistuste raamatud, kus on kirjas andmed abiellujate vanemate kohta (1870. aastal abiellunud peigmehel elasid mõlemad vanemad, pruudil olid surnud) ning leidub abiellu astujate omakäelisi allkirju. Selles raamatus on 23aastane pruut tuvastanud end abiellumisel ametlikult allkirjaga – Olga Haritonova Tumanova.
Selle järgi peaks teatud kindlustundega saama väita Olga isa sünnipärase perekonnanime – Tumanov. Ometi peitub siingi probleem, sest Olga enda laste sünnimeetrika sissekannetes ja ka tema surma sissekandes on isanimena kirjutatud Aleksei, seega oleks Olga Aleksejeva (poja Pauli/Paveli sündimisel ühel korral isegi Aleksandrova), mis kardinaalselt erineb abiellumisel kirjutatud isa nimest – (saksakeelsete allikate alusel) Chariton.
Kuna ühtegi Tumanova-nimelist Viljandi õigeusu koguduse meetrikas ei leidunud, Raudseppade perekonna (Mihail ja Nadežda Belski olid nende esivanemad) sisestatud geni.com andmetel on Viljandi õigeusu koguduse psalmilugeja Mihail Belski abikaasa Nadežda Grigorjevna Olga ema õde.
Viljandi õigeusu koguduse meetrikas oli Nadežda Grigorjevna esimest korda kirjas 1859. aasta pihiliste nimekirjas: psalmilugeja-köster дьячок Mihail Mefodijev Belski/Bilski 29aastane ja tema naine Nadežda Grigorjeva 21aastane.
Psalmilugeja Mihail Belskisse puutuvalt (sündinud u 1830) oli ta olnud juba teatud aja erinevates õigeusu kogudustes köstri ametis, enne kui ta 1859. aastal ordineeriti Viljandi õigeusu koguduse peale. Ta oli lõpetanud Pihkva Õigeusu Vaimuliku Seminari kõige tõenäolisemalt 1848. aasta algul, sest aprillist 1848 oli ta psalmilugeja Saaremaal Tornimäe õigeusu koguduses kuni 1853. aasta veebruari lõpuni. Mihail suri Viljandis 47aastaselt 3. veebruaril 1877 tiisikusse.
Mihailil oli ka vanem vend, psalmilugeja ja ponomar (kellalööja) Vassil Belski, kes oli sündinud 1824. aastal. Vassil oli õppinud juba varem Pihkva Õigeusu Vaimulikus Seminaris, lõpetades selle 1839. aastal. Vassili eluloost ilmneb, et nende isa Methodius oli teeninud õigeusu kirikus ponomarina (kellalööja, kohustuseks veel tsentri teenimine ja preestri abistamine altariteenistuse ajal). 23aastane Vassil oli teeninud 1848. aasta augustist kuni 1850 enne nooremat venda Viljandi õigeusu kirikus, seejärel olnud 1850-1852 teenimas Pootsi-Kõpu (Tõstamaa) koguduses, seejärel aastatel 1852-1853 Kuressaare koguduses, Põltsamaa õigeusu kirikus aastatel 1856-1865 ning Kärkna-Lähte õigeusu koguduse psalmilugejana (suri 15. augustil 1866 42aastaselt tiisikusse, maeti Lähte kalmistule). Tema kahest pojast said õigeusu vaimulikud. Mitmendat põlve eestimaalastena siin elanud Belskid valdasid arvatavalt vabalt eesti keelt.
Olga ja Nadežda emapoolse sugulussideme (oli ema, mitte isa õde) tõestusallikaid sai autor õigeusu koguduse arhiivist. Sealt ilmnes, et Viljandi õigeusu koguduse sünnimeetrikas on Mihail Belski ja Nadežda Grigorjevna kolme tütre sünnil vaderiks Nadežda vend Vassil Grigorjev, perekonnanimega Razumovski: Vera (sündis 20. september 1860, vaderiks Sloka linna meštšanin Vassil Grigorjev Razumovski); Marianna (sündis 17. veebruaril 1863, vaderiks oli Valga linna meštšanin Vassil Grigorjev Razumovski) ja Ljubov (sündis 10. VII 1865, vaderiks oli Valga linna meštšanin Vassil Grigorjev Razumovski). Siit selguski, et õe-venna isa Grigori kandis justkui poolapärast perekonnanime Razumovski, seega oli see Olga ema neiupõlve nimi.
Geni.comis on Razumovskite ja Belskite perekonna andmete sisestajad Olga ema õe Nadežda ja psalmilugeja Mihail Belski/Bielski tütre Vera järeltulijad. Veera abiellus täiskasvanuna õigeusu preestri Laurenti Raudsepaga, kes oli sündinud Jõgevestes 1856. aastal. Raudseppade järeltulijate hulka kuulub tähelepanuväärne hulk eesti muusikuid, väljapaistvaim neist on pojapoeg, dirigent Kirill Raudsepp koos lastelastega. Muusikataevas oleksid neile võrdväärsed Riho Pätsi ja tema tütre järeltulijad, muusikud Kõlarid ja Targo. Raudseppade sugupuud haldavatel Kirilli lastelastel on teada perekonnas käibel olnud legend, et Belskid/Bilskid olid Poola ülikud, seega tundub Razumovski olevat samuti poolapärane. Eriti kui arvestada seda, et Petserimaa ja Narva-taguste valdade lihtvene elanikkonnal puudusid perekonnanimed, mida Eestis hakati panema alates 1921. aastast, kuid valmis jõuti 1930ndaks aastaks.
Läti Keskarhiivi digiteeritud allikate otsingul
Olga ema nime, vanuse jm kohta ei olnud leida konkreetseid isikuandmeid minu uurimistegevuse ajal 2019. aasta lõpust kuni 27. juunini 2020 ei geni.comis ega siinsetes arhiivides (geni.comi andmeid vaadatud viimati märts 2020). Ainus võimalus oli uurida Läti Riigiarhiivis säilitatavaid Sloka linna ajaloolisi allikaid, et leida Olga ja tema perekonna kohta mingitki teavet, sest selle linna nimi tuli ette paljudes uuritud arhiiviandmetes Eestis. Asudes sealt andmeid otsima, ei olnud mulle eelnevalt teada ühtegi uurijat, kes oleks sealseid allikaid kasutanud. Sloka luteriusu koguduse fondist on hävitatud enamasti muulaste kohta käivad materjalid. Seal olid olnud kuni hävitamiseni arhiividokumendid nimetusega Sloka linna kreeka, s.o Konstantinoopoli õigeusulised Griechische Sekte. Teadaolevalt hävitati 1950ndatel aastatel Läti riigiarhiivis kohustusliku makulatuuriplaani täitmisel tuhandeid tonne väärtuslikku kultuurivara, enamasti kirikute arhiivimaterjale, mis puudutasid põhiliselt mittelätlastest elanikkonna allikaid. Sloka koguduse fondis on säilinud enamasti lätlaste ja baltisakslaste elanikkonna materjale.
Kirikufondide kõrval on teiseks suuremaks andmeallikaks hingeloendused. Asudes Sloka linna hingeloendeid läbi vaatama, selgus, et säilinud materjal on kaootiline ja lünkadega. Kuid samas on hingeloendeis andmeid kogukonna kõigi liikmete, mitte ainult lätlaste kohta. Sellest tekkis lootus leida jälgi ka Konstantin Pätsi ema perekonna kohta. Halvasti säilinud 1834. aasta hingeloendites ei leidnud autor ühtegi teadet perekonnast. Õnneks leidus 1850. aasta hingeloendites sissekanne linna lihtkodanike-segaseisulaste Rasamovskite kohta.
Siit selguski üllatusena, et perekonnanimena ei olnud kirjas Razumovski, nagu oli kirjutatud Viljandi õigeusu koguduse meetrikasse ja Valga linna dokumentidesse, vaid Rasamovski. Rasamovskite perekonnast oli Slokas kirjas kolm põlvkonda: vanaisa Grigori Alekseijev Rasamovski (u. 1763, † 1840 77aastasena), tema samanimeline 52aastane poeg Gregor Gregorjev (1798), tema esimesest abielust (abikaasa oli surnud, nime ei olnud kirjas) lapsed – 26aastane poeg Mina ja tütred – 28,5aastane Sophia ja Feodosia (abiellunud). Teisest abielust 39aastase abikaasa Natalja Ivanovnaga (1811) oli tal 12aastane tütar Nadežda (1838) ja poegadena 7aastane Vassil (1843) ning 4aastane Joann/Ivan (1846).
Selles sissekandes olid niisiis kirjas Viljandi õigeusu koguduse psalmilugeja Mihail Belski/Bilski abikaasa Nadežda ja tema vend Vassil (Sloka ja seejärel Valga segaseisuslane meštšanin, 1863. aastal 20aastane, 1880ndatest Valga linna teise gildi kaupmees, †16. aprillil 1896), aga ka Olga ema, sest Nadežda oli Olga ema õde. Kuid siit ei selgunud konkreetselt Olga ema nimi, kumb Nadežda õdedest – kas Sophia või Feodosia oli Olga ema. 24. jaanuari 1858 osaliselt säilinud hingeloendites leidus siiski ka sissekanne 26aastase Chariton Fomanovi (s.o Chariton Foma poja) ja tema abikaasa, 35,5aastase Sophia Rasamovski kohta koos naise abieluvälise 11aastase tütre Olgaga.
Siingi oli üllatuseks tõsiasi, et Chariton ei olnud hingeloendis perekonnanime Tumanov all, nagu Viljandi õigeusu koguduse meetrikas kirjas oli, ning ka Olga identifitseeris abiellumisel end Tumanovana. 30. detsembril 1850 Slokas läbi viidud vaheloenduses leidus sissekanne Chariton Fomanovi ja tema pere kohta. Chariton oli tollal 19aastane ja vallaline.
Asudes uusi andmeid võrdlema siiani kirjutatuga, sai selgeks, et Olga hilisema saatuse kohta kirjutatud kirjaread on rohkem ulme valdkonnast ning peegeldavad seda, mida kirjutajad on arvanud, et nende kaudu oleks võimalik selgitada asju, mille kohta usaldusväärsed andmed puudusid: „Olga kasvas üles oma emapoolse onu Valga linnapea perekonnas, kuhu ta pärast orvuksjäämist võeti. Haritlasest onu, Valga linnapea peres arenes intelligentne ja terane tütarlaps väga mitmekülgselt. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt.“
Olga „üles kasvatanud“ onu Vassili kohta käiv informatsioon on eeskujulikult kirjutatud väljamõeldis. Teksti kirjapanijal oli teadmata, et kasvandik Olga oli vaid neli aastat noorem oma onust-kasvatajast Vassilist. Kõnesolev onu ei olnud veel kahekümneaastaselt perekonda loonudki ning ei saanud kuidagi olla Valga linna kaupmeeste hulka kuuluv linnapea, kelle perekonnas Olga olevat üles kasvanud. Mis Olga emakeelde puutub, siis selleks oli arvatavalt vene keel. Keeleoskuse kohta öeldi ju tollal, et linnakodanik pidi valdama kõiki kohalikke keeli – eesti, läti, saksa ja vene keelt ja Olga puhul võiks vahest kõne alla tulla ka poola keel. Eesti keele õppis Olga ära Belskite perekonnas Viljandis või ka hilisemas elus Pärnus. Huvitaval kombel ei ole Olga olnud 1860ndate aastate lõpul kordagi kirjas Viljandi õigeusu koguduse pihiliste hulgas, mis laseb arvata, et ta oli Viljandisse asunud lühikest aega enne abiellumist.
Lesestunud Olga suri vähihaigena 19. mail 1914 Tallinnas poja Konstantini perekonnas, kus aitas kasvatada oma lapselapsi (geni.comis vaadatult 30. märtsil 2020 puudus surma andmetes täpne kuupäev ning vale oli Pärnu surmakohana. Matusetalitus peeti Konstantin Pätsi kodukirikus – Tallinna Issanda-muutmise kirikus 21. mail 1914. Surmameetrikasse on kirjutatud, et põrm maeti Pärnusse õigeusu kalmistule.
Lõpetuseks
Toomas Karjahärm on Pätsi elukäiku nimetanud nii ülevaks kui ka dramaatiliseks. Konstantin Pätsil õnnestus muuta tõelisuseks oma põlvkonna julgeim unistus iseolemisest ja omariiklusest, teisalt pidi ta nägema kogu loodud riikliku ehitise kokkuvarisemist ja Eesti riigi hävitamist võõra võimu poolt. Konstantin Päts oli andekas kõnemees, iseloomult rahulik, sõbralik, maal sündinuna ja kasvanuna jäi talle igaveseks armastus maa vastu, mida peegeldas ka Tallinna külje alla metsakasvanud alale omaaegses Eestis ühe kaunima maakodu rajamine.
Kui vaadata tagasi Pätside perekonna põlvnemisloole, siis on näha, et presidendil ei olnud oma eellastelt kelleltki pärida ajaloos andekuse geeni väljastpoolt omaenda rahvast. Ajaloolise arengu järgi olid Pätside esivanemad tulnud ainult maarahva hulgast, olles samas elujõulised ja tegusad. Lasterikastes põlvkondades kasvas rohkelt järeltulijaid, kes täitsid ajaloos tähtsaimat ülesannet – eestluse kestmajäämist läbi sajandite. Selle ülesande tähtsust rõhutas pool sajandit tagasi oma loengutel ka Tartu Ülikooli professor Sulev Vahtre.
Pätsi vaarisa Johanist sai maksuvaba maaharija, temast alates esindasid perekonnapead küll mitte kõige traditsioonilisemat talurahva osa, liikudes oma tegemistega linna, luues sellega lastele hariduse saamiseks parimaid võimalusi. Pätside suguvõsa esimeste esivanemate andmed ulatuvad rootsi ajani. Järgnes kolm sajandit katkematut edasiarengut. Eelpool dokumenteeritud nelja seniteadmata põlvkonna andmed olid uuteks avastusteks presidendi perekonna põlvnemisloos.
Uurimisele asumisel oli intrigeeriv ajalooline saladus Konstantin Pätsi ema Olga suguvõsa, eriti veel, kui kõikjal oli kirjutatud totaalsest andmeallikate puudumisest. Ajaloolasena tundus autorile, et see ei saa olla tõene, et 19. sajandi keskpaigas sündinud inimese kohta ei leidugi üldse andmeid.
Käesolevalt leidis autor Olga Pätsi sünnikoha ja perekonna üles Sloka linna hingeloenduse andmetest. Olga oli pärit lihtkodanike Rasamovskite (Eestis on allikates Razumovskid) perekonnast, kus pereisa Gregor Grigorjevi kahest abielust lapsed olid 1850. aastal kõik veel Slokas isamajas kirjas – kolm poega ja kolm tütart.
Vanema tütre Sophia tütart Olgat 1850. aasta hingeloendis ei olnud, kuigi ta siis oli juba kolmeaastane. 1858. aasta hingeloendis on Olga kirjas 11-aastasena, mis kinnitab tema Eestis üleskirjutatud sünniaastat 1847. Orvust õetütre sirota, племянница kindlakstegemisel olid oluliseks allikaks tädi Nadežda tütarde ristimiskirjad, kus kõigil oli üheks vaderiks Vassili Grigorjev Razumovski. Kui oleks Nadežda puhul tegemist olnud Olga nn isapoolse õega, oleks perekonnanimi pidanud olema Tumanova, resp. Fomanova. Slokast Rasamovskite perest Eestisse jõudnud laste sünniandmed ja hilisemad Eestis kirja pandud eluaastad kinnitavad nende Sloka hingeloendite ajaloolist õigsust ja paikapidavust.
Esimesena jõudis Slokast Eestisse pere noorim tütar Nadežda, kes oli abiellunud Viljandi õigeusu koguduse psalmilugeja Mihail Bilskiga. Belskite vanim tütar Vera abiellus õigeusu preestri Laurenti Raudsepaga, abiellumistseremoonia toimus 1890 Valga õigeusu kirikus, ema Nadežda venna Vassili Razumovski kodulinnas, kes selleks ajaks oli kohalik kaupmees ja linna volikogu liige.
Sloka linna allikate alusel nimetas Olga end esialgu võõrasisa järgi Charitonovaks, kuid hiljem ilmselt oma isa järgi Aleksejevaks. Tegemist oli tema bioloogilise isaga, kes arvatavalt lapse kasvatamisest osa võttis, aga tõenäoliselt varsti suri. Ema Sophia abiellus noore Chariton Foma pojaga, vene keeles siis Fomanov. Olga abiellumise ajaks olid nad surma läbi lahkunud autorile teadmata põhjusel (puuduvad autenstsed allikad).
Arvatavalt juba täisealisena 1860ndate aastate lõpul tuli Olga Slokast Viljandisse oma ema noorema õe Nadežda juurde ning võis olla tegev oma tädi kahe vanema tütre – Vera ja Marianna koduõpetajana. Sloka perekonnanime Rasamovski muutumine Eestis Razumovskiks võis olla mõjutatud püüdest võõras keskkonnas näidata perekonda aadli soost pärinevaks. Razumovskid said tuntuks Euroopas juba Beethoveni kaasajal rikaste venelastena, kes algselt pärinesid Poola alalt.
Tänapäeval saab tõdeda, et Jaak/Jakob Pätsi mõrsja oli tollases kontekstis mõisapreili (seadusesilmis olid kirikumõisad aadlimõisatega ühe pulga peal). Viljandi õigeusu kirikumõis paiknes geograafiliselt Pirmastu Pätsiveski vahetus naabruses.
