Möödunud kuul tähistati esmakordselt rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Selleks korraldati Tallinnas 29. septembril rahvusvaheline konverents „Lõpp toidu raiskamisele!“, mis tõi kokku eksperdid nii Eestist kui ka teistest riikidest. Ühtlasi käivitas keskkonnaministeerium toidujäätmete ja -kao vähendamisele suunatud kampaania „Austa toitu jäägitult!“.
Ministeerium kutsub inimesi oma kodudes toitu esmalt arukalt varuma ning seejärel nutikalt ja võimalikult jäägivabalt ära kasutama.
Konverentsil sai teiste hulgas sõna Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu. Ta selgitas pisut toidujäätmete ja toidukao mõistete erinevust. Toidukadu ehk raisatud toit on inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel jääb tarbimata ja visatakse mingis toiduahela etapis toidujäätmena ära. Toidujäätmete hulka kuuluvad ka need toiduosad, mida enamasti ei sööda.
Viimane põhjalikum uuring selles valdkonnas tehti Eestis 2015. aastal. Selles leiti, et kogu toiduahelas tekib aastas ligikaudu 100 000 tonni toidujäätmeid, millest veidi alla poole on toidukadu. Toidukaost lõviosa ehk 25 000 tonni tekib kodumajapidamistes. See tähendab, et iga inimene viskab aastas ära peaaegu 20 kg toitu, mille oleks saanud ära tarbida. See on ühtlasi ka põhjus, miks inimeste teadlikkuse kasv on ääretult oluline. Piirsalu usub, et muutuste toomiseks tuleks just inimeste mõtlemisega tööd teha.
Piirsalu tõi välja, et suurim kadu leiab aset tarbimise etapis, mis tähendab, et toiduained lihtsalt riknevad, kuupäevad lähevad mööda ja toiduained jäävad kauaks seisma. Enamasti oodatakse see hetk ära, kuni toit on päriselt pahaks läinud ja visatakse seejärel minema. Värskemate andmete kogumine toidujäätmete kohta on hetkel käsil. Piirsalu ei tahtnud käimasoleva uuringu täpsetest numbritest veel väga põhjalikult rääkida, kuid ütles, et trend on pigem sinnapoole, et elatustaseme kasvamisega raisatud toidu kogused suurenevad.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt mainis oma ettekandes maailma statistikat, mille kohaselt läheb kolmandik kogu toidust raisku. Kuna toidukaoga tekkivate kulude kohta kellelegi arvet ei esitata, siis inimesed seda enamasti ei taju. On aga välja arvutatud, et 2015. aasta uuringu tulemuste põhjal võiks äravisatava toidu rahaline suurusjärk Eestis leibkonna jaoks olla keskmiselt umbes 120 eurot ja lastega perekonna jaoks 200 eurot. Münt tõi välja sama, mida paljud teisedki, et jäätmete vähendamine algab inimestest, kelle mõtlemist ja käitumist on vaja muuta.
Nii nagu jäätmete valdkonnas üldiselt, räägitakse ka toidujäätmete puhul teatud hierarhiast. Ideaalis algab see ülejääkide tekke vältimisega. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleks ülejäägid teistele inimestele annetada. Kolmas samm oleks sellest loomasööta toota. Münt tõdes, et täna tegeletakse siiski jäätmete vältimise asemel pigem jäätmete käitlemisega, mille kõige viimane aste on nende kõrvaldamine. Üldine eesmärk on võtta suund just toidukao vältimise suunas.
Münt tõi oma sõnavõtus välja ka keskkonnale tekitatava kahju küsimuse. Toidujäätmed ei ole ainuüksi kasutamata jäänud võimalus inimeste toitmiseks, vaid ka oluline osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui võrrelda toidujäätmete tulemusel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid riikidega, oleks need emissioonilt kolmandad Hiina ja USA järel. Toidujäätmete vähendamine on seega osa võitlusest kliimamuutustega.
Viis aastat tagasi lepiti Euroopa Liidus kokku kestliku arengu eesmärgid 15 aastaks. See tähendab, et 2030. aastaks oodatakse liikmesriikidelt, sealhulgas ka Eestilt, et jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmete hulk on elaniku kohta vähenenud poole võrra.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske puudutas oma ettekandes toiduabi vajavaid inimesi. Üle viiendiku Eesti inimestest elab suhtelises vaesuses ja samal ajal võitleme probleemiga, et aina enam visatakse kvaliteetset toitu lihtsalt ära. Sotsiaalministeerium koostab toidujäätmete tekke vältimise ja annetamise edendamise tegevuskava, mis peaks valmima aasta lõpuks.
Selle eesmärk on toidu annetajad ja abivajajad omavahel kokku viia. Olulist rolli peaks selles protsessis mängima kohalikud omavalitsused. Priske lisas, et juhul kui leitakse kiirelt rakendatavaid tegevusi, viiakse need ellu kohe ja ei jääda ootama tegevuskava kinnitamist.
Mida saad sina teha, et austada toitu jäägitult ja anda oma panus toidujäätmete tekke vähendamisse?
- * Planeeri nädalamenüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette. Tee enne poodi minemist ostunimekiri, arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas. Ära mine poodi näljasena ega lase end ahvatleda suurtel pakkidel ja pakkumistel. Osta ainult vajalik kogus, võimalusel osta toiduaineid lahtiselt oma korduskasutatavasse pakendisse vajalikus koguses. Nii säästad toitu, aega, raha ja keskkonda!
- * Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega. Valmista näiteks pruunidest banaanidest kooki või smuutit, kasuta üleliigset/kuivanud saia kotlettide valmistamisel, valmista seisma jäänud köögiviljadest suppe jne.
- * Tee vahet märgetel „kõlblik kuni” ja „parim enne”. Märget „kõlblik kuni” ehk tarvitamise tähtpäeva kasutatakse kiiresti riknevatel toitudel. See tähistab kuupäeva, milleni võib toitu ohutult süüa. Tarbi toit enne „kõlblik kuni“ kuupäeva möödumist! „Parim enne” tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne” kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse.
- * Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus või kapis tahapoole ja vanemad ettepoole, et vältida toiduainete riknemist, enne kui neid kasutada jõuad.
- * Säilita toitu nõuetekohaselt – vaata pakenditelt toidu säilitamisjuhiseid, hoia külmiku temperatuur vahemikus 1–4°C ja sügavkülmiku temperatuur –18°C juures.
- * Kasuta toidu säilitamiseks külmutamist või kuivatamist. Hea mõte on külmutada toitu eraldi portsjonitena ja märgistada need vastavalt.
- * Kasuta väiksemaid taldrikuid, lusikaid ja kahvleid. Nii sa ei tõsta taldrikule rohkem toitu, kui ära süüa jaksad.
- * Jaga üleliigset toitu sõprade, kolleegide või naabritega! Samuti jagage omavahel nippe toiduraiskamise vältimiseks.
- * Vali poes ja turul julgelt ebastandardse välimusega puu- ja köögivilju – need on täiesti söödavad ja toitvad ning saad ära kasutada allahindlusi või muid kampaaniaid.
- * Töökoha või kooli sööklas ära tõsta rohkem toitu, kui jaksad ära süüa. Mõtle ka kohvikus või restoranis enne toidu tellimist, kui palju jõuad süüa. Võid proovida eelroa ja pearoa tellimise asemel kahe eelroa söömist.
- * Rootsi lauas võta väiksem taldrik, et vältida üleliigsete toidukoguste taldrikule tõstmist. Vajadusel saad toitu juurde tõsta.
- * Küsi kohvikus või restoranis järelejäänud toit endaga kaasa. Nii saad seda süüa hiljem kodus.
- * Kohanda oma ootusi – ära eelda, et kogu toiduvalik peab olema toidupoes, kohvikutes ja restoranides kogu päeva vältel saadaval. See võib tähendada, et poed, kohvikud ja restoranid peavad päeva lõpus toitu ära viskama.
- * Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.
Allikas: keskkonnaministeerium
