Oktoobrikuu Kukitemukis saavad sรตna vahelduseks teised autorid ja mina piirdun sel korral siinse veeruga.
Helerin Vรคronen on vรตtnud lugeda รผhe vรคrske teose, mille meie omakandi mees on kokku pannud. Kuidas on selles teoses pรตimunud meid รผhendav paikkond, autor ise ja teised inimesed ning nende lood, on pรตnev avastamine. Surm ja lein on teemad, mis sobiks hรคsti pigem novembrikuusse, mis on ju hingedekuu, kuid samas on surm igapรคevane ja sellest mรตtlemine sellevรตrra samuti igapรคevasem nรคhtus.
Nagu Helerin kirjutab, ei ole surm ja sellega kaasnev lein lihtsad, see uks ei ole enda jรคrel kergelt suletav ja parem ongi nii. Need tunded, mis selle eluperioodiga kaasnevad, muudavad meid ja annavad loa uutmoodi loomingule. Veelgi enam, olles leinas, on vahel vaja lugeda, kuulata vรตi nรคha, et keegi kuskil siin ilmas on samuti tundnud neid samu tundeid ja mรตelnud neid samu mรตtteid.
Surm ei ole inimese lรตpp. Mรตni isegi usub, et see on teekonna algus. Seda me ei tea, aga iga inimene, olgu olemuselt suur ja tuntud vรตi mitte, elab edasi neis, kes temast maha jรครคvad. Nad elavad, kuni nende tekitatud lainetused kestavad. Laskem siis kesta.
Mari Tammar รตรตtsus samuti loojate laineharjadel ning kirjutas pรตhjaliku kogemusliku loo kahe Rapla kandi ikoonilise tegelase Priit Vรตigemasti ja Vaiko Epliku kontserdiรตhtust. Kuigi sรตna kontserdiรตhtu jรครคb kohutavalt mannetuks. Mari kirjeldusi lugedes on selge, et see รผritus oli midagi mรคrksa kihilisemat.
Kรตrvaltvaatajaile nรคib, et selline kokkusaamine ja nostalgitsemine olnud aegades on midagi keskikka jรตudmisega seonduvat. Algab innukas tagasivaatamine, igatsus nooruse jรคrele. On omaette รตnn, et Eplik ja Vรตigemast on oma kutsikapรตlve ja libahundina jooksmised talletanud sรตnades ja viisides ning on nรตus oma mรคlestusi laiema รผldsusega jagama. Mari tsiteerib lahkelt nende sรคravamaid hetki ka lehes.
Helerini ja Mari tekstid รผhilduvad. Algusaastatesse ihalev elu, mis pulbitseb ja mรถllab ning hoiab tallel, saab kรตrvutatud elu lรตppemise ja samal ajal lรตpmatusega. Kรตik on olnud, aga justkui alles ees.
