Valjo Tooming, major, Rapla maleva pealik
Hea lugeja, sa hoiad käes taasilmumise teist numbrit Põhjakotkas, kus kajastame Rapla maleva, Naiskodukaitse Rapla ringkonna ning Noorte Kotkaste Rapla maleva ja Kodutütarde Rapla ringkonna tegemisi.
Käes on november. 11. novembrit 1918, 102 aastat tagasi, loetakse Kaitseliidu sünnikuupäevaks. Nii mitmedki malevad aga loevad oma alguskuupäevaks isegi 1917. aastat, mil Eesti Vabariiki polnud veel välja kuulutatud, küll olid olemas juba mehed-naised, kes kodukandi turvalisust tähtsaks pidasid.
Kaitseliit asub igas maakonnas, seda teab vahest isegi Kaitseliidust väga kaugel olev inimene. Kui aga Raplamaale tulla, siis selles numbris me anname ülevaate, kuidas meie oleme ennast siin maakonnas jaganud ja organiseerinud. NATO süsteemis alustatakse ülevalt põhjast kellaosuti suunas kaardi lugemist. Teeme seda ka meie.
Kohila vallas asuvad kaitseliitlased koos Rapla valla kaitseliitlastega moodustavad ühe erandiga Loone malevkonna, mis omakorda jaguneb Loone, Juuru, Kabala ja Sulupere rühmaks, Raplas tegutsevad Rapla ja Mahlamäe, lisaks kuulub malevkonna alla ka eksterritoriaalne üldrühm. Malevkonda juhivad malevkonnapealik Manivald Kasepõld ja vabatahtlikest koosnev maleva juhatus.
Rapla maakonna kirdenurgas asub Kaiu üksikrühm, mida juhivad üksikrühma pealik Koit Maarand ja üksikrühma juhatus. Hiie üksikkompanii tegutseb suures osas Kehtna valla territooriumil ja jaguneb Palu, Hiie ja Kõnnu rühmaks. Ka Hiie üksikkompaniil on eksterritoriaalne üldrühm. Hiie üksikkompaniisse kuulub ka kaitseliitlasi, kes nüüdseks hoopistükkis Järvamaa koosseisus – see aga ei sega neid Kaitseliidu asja ajamast. Üksikkompaniid juhivad kompaniipealik Elari Hiis ja kompanii juhatus.
Märjamaa valla territooriumil tegutseb Märjamaa üksikkompanii, mis jaguneb Kuusiku, Märjamaa, Vigala, Loodna ja Laukna rühmaks ning üldrühmaks. Üksikkompaniid juhivad kompaniipealik Aavo Väli ja kompanii juhatus.
Et asi segasem tunduks, jaguneb Naiskodukaitse Rapla ringkond jaoskondadeks maakonnas pisut teistsugustel alustel (käesolevas lehes tutvustatakse Naiskodukaitse jaotust erialagruppide põhiselt), Noored Kotkad ja Kodutütred tegutsevad maakonnas eelkõige asukohapõhiselt. Aga eks järgnevatel lehekülgedel nad ise selgitavad täpsemalt.
Mis selle teadmisega siis peale hakata, et lugeja kodukandis on Kaitseliit esindatud (või siis veel pole)?
Kaitseliidu seaduse § 4 järgi on Kaitseliidu ülesanneteks:
- osaleda Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel;
- valmistada ette riigi sõjalise kaitse võimet;
- osaleda Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises;
- anda ja korraldada tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras;
- anda ja korraldada muud väljaõpet ja koolitust;
- arendada ja väärtustada kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas;
- tagada vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve;
- täita teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.
Nagu näha, on osa ülesandeid mõeldud Kaitseliidule kui organisatsioonile, osa tema liikmetele, aga ma juhiksin lugejate tähelepanu kolmele mittemilitaarsele valdkonnale: “Eesti kodanike kaitsetahe”, “Eesti elanike turvalisus”, “kehakultuuri ja spordi propageerimine elanikkonna seas”.
Kaitsetahe. Kaitseliidu Rapla malev osaleb jõudumööda isamaaliste tunnete tugevdamisel. Eesti Vabariigi aastapäev ja suvine maakaitsepäev on ehk rohkem silmale näha, kuid võimalusi seda Raplamaal teha on veelgi. Tooksin siinkohal välja näiteks riigikaitseõpetuse – kõiki Raplamaa riigikaitseõpetuse tunde viib läbi Rapla malev. Maleva „juures“ tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred pakuvad isamaalist huviharidust 7-16-aastastele noortele. Vabatahtlikud noortejuhid juhivad noorterühmasid vabast tahtest, tasuta, Kaitseliit tagab vaid kuluvahendid.
Isamaalisuse ja rahvustunnetega tegelemine muutub aasta-aastalt üha olulisemaks: vaenu tekitamine, emotsioonidel mängimine, infosõda ja võltsuudised jne on meie igapäevase elu lahutamatuks osaks muutunud. Rapla malev võiks olla see kaitsetahte tugisammas maakonnas, mille ümber isamaalisus, kaitsetahe ja eestlus koonduda võiks.
Turvalisus. Lisaks asutustevahelisele heale koostööle ja politsei ning päästeameti toetamisele on Naiskodukaitse loonud igasse maakonda evakuatsioonirühma, mis vajadusel pakub politseile ja päästeametile abi evakuatsiooni kohas. Viimased aastad on näidanud, et vajadus sellise funktsiooni ja valdkonna järele pigem kasvab. Naiskodukaitse on korraldanud ka kursusi organisatsiooni mittekuuluvatele liikmetele igapäevaturvalisuse tõstmiseks. Kursuse sisu varieerub esmastest enesekaitsevõtetest küberjulgeolekuni – oleks minu teha, ma teeks selle kursuse kohustuslikuks kõigile, sest see on niivõrd vajalik!
Koostöös päästeametiga jagame nippe ja teadmisi kriisideks valmistumisel: „Ole valmis!“ äpp mobiilidele, vajaliku toidu-, joogi- jm varude tähtsustamine ja kriisideks valmistumine on tähtis. Turvalisust suurendab ka iga kaitseliitlane. Kui valla piirkonnapolitseinik või külavanem teab, et vaat selles talus on väljaõppinud kaitseliitlane või selles majas elab esmaabi õppinud naiskodukaitsja, siis on teada, kelle poole hädas pöörduda.
Sportimine ja aktiivne eluviis. Suuname eelkõige oma liikmeid sportima ja aktiivset eluviisi harrastama, kuid aegamisi teeme ka maakonnas üht-teist avalikkusele, olgu selleks orienteerumised või rahvamatkad (näiteks traditsiooniline rahvamatk oktoobris – Märjamaa Mäger).
Kaitseliitlased on üks isesorti inimtõug. 102 aastat tagasi Johan Pitka loodud organisatsiooni ainus põhimõte kehtib ka tänapäeval: “Ausa tahtega isamaa heaks!”
Tänapäeva kõik-rahaks-konverteeritava elu juures on olemas seltskond hulle, kes jätkuvalt arvavad, et turvalisus algab neist endast, kes soovivad ise koos midagi ära teha, kellel on süda õiges kohas. Neid inimesi Raplamaal õnneks jagub!
Ilusat Kaitseliidu aastapäeva kõigile!
