Kommentaar
Vaata ka artikklit “Suhtluskultuurist RMK, Kohila vallavalitsuse ja ühe külavanema näitel”
Alar Haabma, Kohila volikogu liige ja Sutlema külavanem selgitas, et kaasamine toimus, kuid see hõlmas otseseid piirinaabreid. Haabma kinnitas, et käis isiklikult kõikide piirinaabritega rääkimas ja selgitamas, et temalt oodatakse külavanemana arvamust planeeritavate tööde osas. Tervet külakogukonda hõlmavat koosolekut arvamuse kujundamiseks ei toimunud.
Haabma on selgelt seisukohal, et kõnealune mets oli ohtlik ja raie eesmärk oli ohutuse tagamine. Ta väidab, et tormituultega oli puude langemist näha. Senini puhusid need metsa poole ja puud kukkusidki pigem metsa. Tekkinud kahjusid ja ohtlikke olukordi tuli tal ka ise likvideerida. Külavanem viskas õhku küsimuse, mis oleks saanud siis, kui tuulte suund oleks muutunud ja mõni puu kergliiklusteele kukkunud. Kergliiklusteed kasutatakse päevast päeva. Seal liiguvad lasteaialapsed, ratturid ja jooksjad. Metsas oli ka lasteaia õpperada. „Inimelu on tähtsam kui kuivanud puu või üraski poolt kahjustatud mets,” leiab Haabma.
MTÜ poolt algatatud raievastasele petitsioonile andis allkirja peaaegu sada inimest. Haabma on antud allkirjade osas pisut skeptiline. Ta tõi välja, et nimekirjas oli ka inimesi, kes ei ole kogukonnaga seotud.
Suuresti jääb Haabma seisukohale, et tegemist oli RMK metsaga, kus tehtavate tööde osas külavanema roll jääb tagasihoidlikuks. Etteheitele, et külavanem Raplamaa Loodushoiu MTÜ kirjadele ei vasta, vastas Haabma, et järelepärimised tuleks suunata RMK-le, kes metsa omanikuna vastutab seal tehtava eest.
