Raplamaa mälukeskuse rajamise idee on ringi liikunud rohkem kui aasta. 2020. aasta veebruaris hõikas selle eesmärgina avalikkuse ette Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Heiki Hepner, kui rääkis mälukeskuse asutamisest vabariigi aastapäeva kõnes Märjamaa rahvamajas. Nüüd on selle projekti eestvedamise võtnud enda peale Rapla vallavalitsus eesotsas abivallavanem Jüri Morozoviga.
Tegemist on ideega hakata talletama Raplamaa ajaloolist mäluvara ühes asutuses, mille kaudu oleksid materjalid omakorda kättesaadavad avalikkusele ja kõigile huvilistele. Selle asutuse loomisele ollakse lähemal kui kunagi varem. Oluline on aga välja tuua, et praeguse plaani kohaselt oleks tegemist ainult virtuaalse koguga. Ajaloolised pildid oleksid arvutisse skaneeritud ning dokumendid, kirjad ja esemed üles pildistatud.
Tulevases Raplamaa mälukeskuses ei oleks hoidlat ega ruume, kus esemeid ja dokumente füüsiliselt säilitada. Plaani järgi hakkaks mälukeskus asuma ühe katuse all Rapla keskraamatukoguga, võimalik, et praegustes täiskasvanute gümnaasiumi ruumides. Projektis on ette nähtud, et seal oleks tööl üks spetsialist. Kohalike muuseumite töötajad valutavad aga rohkem südant füüsiliste esemete pärast.
Lõplikku kontseptsiooni veel ei ole
Mõni nädal tagasi, 20. novembril jõudis Raplamaa mälukeskuse realiseerumine ühe sammu võrra lähemale, kui Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu kiitis heaks taotluse MATA-meetmesse (Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede). Seal taotletakse mälukeskuse mudeli väljatöötamiseks ja käivitamiseks 60 881 eurot. Raha saamine ei ole veel päris kindel, sest esmalt peab selle heaks kiitma Riigi Tugiteenuste Keskus ning nende vastust on oodata järgmise aasta esimestel kuudel.
Projekti kogumaksumus saab olema 82 000 eurot. Puudujääva summa on nõustunud ühiselt panustama Rapla maakonna neli kohalikku omavalitsust – Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vallavalitsus. MATA-meetmesse on Raplamaa taotlusele samuti lisatud joonealuse projektina Rapla keskraamatukogu ruumiprogrammi parendustööd. Ka selles on sugemeid, et viia raamatukogu ruumid vastavusse sellega, mida on vaja mälukeskuse tegevuseks. Samas on selge, et kuna tegemist on joonealuse projektiga, võib see raha vähemalt esialgu saamata jääda.
Jüri Morozov rääkis, et mälukeskuse lõplik kontseptsioon ei ole praegu veel valmis. Selleks taotlus esitatigi, et see töö esmalt lõpule viia. Projekti käivitamiseks on ette nähtud kaks aastat ning see koosneb kahest faasist. Esiteks on ettevalmistavad tegevused ning teine pool on konkreetselt mälukeskuse rakendamine. “Mälukeskus toimib ainult siis, kui inimesed teavad sellest. Seal on kaks poolt. Üks võimalus on see, et minul või sinul on olemas mäluvara, mis osutub ühel hetkel Rapla maakonna jaoks oluliseks. Mälukeskuse spetsialistid hindavad selle ära ning skaneerivad sisse. Teine võimalus, mida keskus pakub, on vaba ligipääs sellele infole,” rääkis Morozov.
Spetsialisti töö
Kuigi plaani järgi on tegemist virtuaalse mäluasutusega, tõi Morozov välja, et tulevikus võib mälukeskus omada ka väikest hulka esemeid, juhul kui neid kasutatakse mõnel näitusel. Mida talletama hakatakse? Morozov tõi näite, et see võib olla kultuurimaja mõne ringi päevik. Näiteks nelikümmend aastat tegutsenud rahvatantsuring, mis soovib oma tegevusest jälje maha jätta. “Kindlasti on selle neljakümne aasta jooksul kogunenud materjali, mis saab tulevikus olema oluline meie koha tundmiseks,” märkis Morozov.
Rahvatantsuring on vaid üks võimalik näide. Samamoodi võiks käituda ka mõni ettevõte, kes soovib oma tegevust jäädvustada. Või siis mõni eraisik, kes soovib digitaliseerida oma isiklikku arhiivi. Oma osa võiks seal olla ka perekondliku ajaloo jäädvustamisel. Morozov rääkis, et tema teada on olemas üle-euroopaline rakendus või arvutiprogramm, mida saab ühise andmebaasi loomiseks kasutada. “Uusi arvutiprogramme me ise leiutama ei hakka. Katsume kasutada neid, mis on juba olemas. Ilmselt peame selleks litsentsi ostma ja läbi selle saame Raplamaa mäluvara teha kättesaadavaks,” rääkis ta.
Kui mälukeskus ühel päeval ilmavalgust näeb, oleks tegemist Eesti mõistes pilootprojektiga. Teadaolevalt kuskil mujal sellist mälukeskust loodud ei ole. Morozov tõi välja, et projekti õnnestumiseks on kõige olulisem, et inimesed ja asutused sellega haakuksid. Ta lisas, et info peab saama avalikuks, et seda oleks võimalik ära kasutada erinevaks uurimustööks. Lisaks ajaloohuvilistele võiks see huvi pakkuda ka üliõpilastele. Seega peab spetsialist, kes seal tööle hakkab, oma valdkonda tundma. Tema ülesandeks jääb hinnata, kas üks või teine ese, pilt, dokument või infokild tuleks säilitada või mitte. Morozov tõdes, et praegu veel sellist spetsialisti silmapiiril ei paista, kuid ta tuleks kindlasti leida.
Tema visiooni kohaselt võiks kogu projekti keskseks vedajaks saada Rapla keskraamatukogu, kes on mälu säilitamisega aktiivselt tegelenud. Vähetähtis pole ka see, et uut hoonet rajama ei hakata ning keskus hakkaks asuma sama katuse all raamatukoguga. “Neil on valmisolek olemas,” sõnas Morozov.
Rapla keskraamatukogu juhataja Õie Paaslepp sõnas, et raamatukogu on valmis mälukeskuse loomisega kaasa minema ja selle n-ö oma hõlma alla võtma. Oma mälutoa rajamisest on räägitud ja unistatud varemgi. Regulaarselt on korraldatud ka koduloopäevi. Ka raamatukogu visiooni kohaselt saab ennekõike tegemist olema virtuaalse koguga. Kuid mitte ainult. Paaslepp ütles, et vähemalt väike kohapealne ajalooliste esemete kogu peaks ikkagi olemas olema.
Kogu projekti idee saab Paaslepa sõnul olema see, et huvilistel oleks lihtne leida koduloolise väärtusega infot. “Rõhutan, et muuseumitele jäävad need ülesanded alles, mis neil praegu on,” ütles Paaslepp. Veel lisas ta, et mälukeskuse rajamiseks on kindlasti vaja raamatukogus ruume parandada ning ühtlasi oleks vaja täiendada tehnilist baasi ja kindlasti oleks vaja uut skännerit.
Virtuaalset kogu peetakse mõistlikuks
Kas rajatav mälukeskus saab olema olemasolevate muuseumite ja raamatukogude konkurent? Mälukeskuse projektist on maakonnas asuvate muuseumitega juba räägitud ning võõras valdkond see nende jaoks ei ole. Velise Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand rääkis, et mälukeskuse projekti on talle küll tutvustatud, kuid koostöö sisust pole veel räägitud. “Annaks neile ikka aega atra seada. Küllap tekib koostööna väljenduv soovide ja võimaluste ühisosa ka mälukeskusega,” sõnas ta.
Selle kohta, kas on õige tee valida virtuaalne mälukeskus, mitte füüsiline mäluasutus, ütles Idvand: “Mälu ja asjade seosed on põnev teema. Mälestusmärke võib hävitada, aga mälu ei kao. Mälestusmärke võib rajada, aga rahvas ei pruugi neid omaks võtta.”
Jüri Morozov on käinud ideed tutvustamas ka Mahtra muuseumi nõukogule. Muuseumi esindaja Jaanus Plaat rääkis, et juhul kui mälukeskuse idee realiseerub, on Mahtra muuseum valmis tegema koostööd, nõustades mälukeskust muuseumispetsialistidena. Plaat sõnas ühtlasi, et virtuaalse kogu loomine on mõistlik variant. “Füüsilised hoidlad vajavad suurt investeeringut ja edaspidi palgafondi professionaalsetele muuseumitöötajatele, kes tagaks sihipärase ja mõtestatud kogumise; muuseumi kogudele vajalikud säilitustingimused; kogude korrastamise, uurimise ja avalikkusele tutvustamise,” rääkis ta. Sellega tegelevad juba olemasolevad Rapla maakonna muuseumid.
Plaat lisas: “Maakonnas praegu tegutsevate muuseumite suurem toetus omavalitsuste poolt oleks ilmselt mõttekam kui uue struktuuri loomine ajal, mil Raplamaal juba olemasolevate kogude säilimine nõuab suuri investeeringuid.”
Mure esemete pärast
Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu sõnas, et virtuaalmaailm on küll tore, aga muuseumiinimesena valutab ta ikka südant ka füüsilise ainese säilimise pärast. Mälukeskuse praegune kontseptsioon sellele küsimusele vastust ei anna. “Olen missioonitundest senini vastu võtnud ühte ja teist, mis võiks olla Rapla mälukeskuse/muuseumi aines,” sõnas Õunapuu. Küll aga lisas ta, et praeguses olukorras annab arutust vaid aeg.
“Isiklikult ei usu ülaltpoolt tulevasse korraldusse, pigem on ju kõik meie maakonna muuseumid sündinud isiklikust initsiatiivist ja ellu kutsutud kunagi suure armastuse ja kirega mingi teema vastu. Ametnikud, kardan, näevadki pigem seda poolt, kuidas kulutusi kärpida ja rohkem müüa. Korduvalt on kõlanud lause, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi ei ole KOV-ide ülesanne muuseumi pidada. Kõik ei ole rahas mõõdetav ja arvan, et muuseumid peaksid oma kogusid ikka tasuta rahvaga jagama, müügiks oleksid programmid ja töötoad,” rääkis Õunapuu.
