Lauri Läänemets, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, SDE aseesimees
Eelmise valitsuse kukutas mastaapne altkäemaksuafäär, millega otseselt seotud Keskerakond jätkab küll valitsemisvastutuse kandmist jaanuari lõpus ametisse astunud uues valitsuses. Rabav paradoks, eriti kui arvestada, et Keskerakonna ajalugu on korruptsioonijuhtumitega palistatud.
Igal juhul jääb poliitilise korruptsiooni vari Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ning peaminister Kaja Kallast pikalt saatma, mida asjaosalised ka ise hästi teavad. Hea märk on aga see, et Kallas on tõstnud korruptsioonivastase võitluse üheks oma valitsuse lipukirjaks ja et vastavad punktid leiab ka värskest võimuleppest. Samas ei ole välistatud, et korruptsioonitaaga tõttu võib uute partnerite kaksikvõimust kujuneda kaelamurdev katsumus. Seda just siis, kui leiab kinnitust kahtlustus, et vastutasuks Porto Franco kinnisvaraarenduse kasuks tehtava otsuse eest pidi Keskerakond saama kohalike valimiste eel suurärimehelt annetusena kuni miljon eurot.
Valitsuse usaldusväärsus satub veelgi rohkem löögi alla aga juhul, kui peaks selguma, et Keskerakonna endise peasekretäri Mihhail Korbi kõrval olid sellest afäärist teadlikud ka partei teised võtmeisikud. Ei maksa unustada, et Keskerakonnal endal lasub praegu kahtlustus mõjuvõimuga kauplemises.
Tsiteerin nüüd verivärske võimuleppe lubadust: ”Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.“ Uut lootust on seega õhus. Poliitilise korruptsiooni ennetamisel on valitsusliidu tööpõld igatahes lai – sellega tuleb tegeleda igal tasandil.
Sotsiaaldemokraadid ei kavatse siin pealtvaatajaks jääda. Esitasime Riigikogule lühikese aja jooksul kolm eelnõu, mis on suunatud korruptsiooni väljajuurimisele.Kuna Eestis sõltuvad valimistulemused suurel määral sellest, kui paksu või õhukese rahakotiga kampaaniat teha, on teatud erakondadel tekkinud ikka ja jälle kiusatus musta raha ja hämarate skeemide kasutamise järele. Aastaid on räägitud, et vaja on püüelda selle poole, et valimiskampaaniad oleksid ennekõike ideede ja mitte raha võitlus, aga „võidurelvastumine“ pole kuhugi kadunud. Raha mõju vähendamiseks algatasime taas eelnõu, mis kehtestab ülempiiri nii erakondade valimiskuludele kui ka valimisreklaami mahule.
Teise eelnõuga tahame oluliselt tugevdada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni, laiendades selle õigusi, ning karmistada karistusi keelatud annetuste vastuvõtmise eest. Kriminaalkaristus ootab näiteks juhul, kui keelatud annetus on üle 40 000 euro. Kriminaalkorras karistatud keelatud annetuse tegija ja vastuvõtja ei tohi kolme aasta jooksul pärast süüdimõistmist annetusi teha ja neid vastu võtta. Ühtlasi tuleb salaannetus kanda viivitamatult riigieelarvesse. Erakondade aus ja läbipaistev rahastamine on üheks demokraatia nurgakiviks.
Veel näeme me vajadust ajutise uurimiskomisjoni loomise järele. Kõigi parlamendierakondade saadikutest koosneva komisjoni ülesanne oleksuurida võimalikku korruptsiooni seoses toetustega, mida eelmisel aastal jagati kriisi leevendamiseks kokku 827,6 miljoni euro ulatuses. Porto Franco juhtum suurendas veelgi kahtlusi ettevõtetele sihitud kriisimeetmete osas – nende põhjaliku läbivalgustamise käigus selgub, kas maksumaksja raha on ikka alati seaduslikult ja otstarbekalt eraldatud.
Uus valitsus tõusis võimule ohtra krediidi toel. Üheks põhjuseks, miks sotsiaaldemokraadid hääletasid Kaja Kallase peaministriks saamise poolt, oli tema lubadus tegeleda otsustavalt korruptsiooni tõrjumisega. Me ootame, et sõnadest saavad teod ning et koalitsioon on valmis meie ettepanekuid sisuliselt arutama ja neid ka põhiosas toetama. Poliitilise korruptsiooni vähendamiseks on vaja teha erakonnaülest koostööd. Aga juba ette saab öelda, et kui peaks raugema Reformierakonna ja Keskerakonna ind korruptsiooni vastu võidelda, siis on see valitsus läbi kukkunud.
