Valjo Tooming
„Praegu on käes aeg, kus me peame olema valmis täitma seda kohust, milleks me Kaitseliitu astusime. Riik vajab abi ja meie saame talle seda pakkuda. Järgnevatel nädalatel, aga võib-olla ka kuudel on Kaitseliidu liikmetel võimalus tõestada oma organisatsiooni usaldusväärsust ja jätkusuutlikkust, paindlikkust ning ustavust isamaale. Riigikaitse ei ole pelgalt riigi sõjaline kaitsmine, vaid ka hoolimine oma maast ja rahvast. Nüüd on võimalus kõigil tänastel Kaitseliidu liikmetel, aga ka neil, kes organisatsioonist eemaldunud või isegi lahkunud, kuid kelle põhiväärtused on endiselt samad, mille eest Kaitseliit seisab, tulla ja seda tõestada. Teid vajab meie maa ja rahvas.
Riigi ja elanikkonna kaitsmine algab meist endist. Praegusel juhul on vaja kaitsta oma tervist. Ja veel üks asi – säilitagem põhjamaalastele omast külma närvi ja rahu. Meie peale vaadatakse, me peame olema eeskujuks teistele. Paanika ei aita kriisi üle elada.
Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad! Riik on meid usaldanud. Järgmistel nädalatel ja võimalik ka et kuudel oleme paljude inimeste jaoks meie Eestimaa nägu. Olgu see nägu siis hooliv, tähelepanelik, õiglane ja viisakas. Just selline, nagu me tahaksime, et just meid nähtaks. Ma usun teisse. Ma tänan teid. Isamaa eest!“
Eelpooltoodu on peaaegu aasta vana tekst. See on väljavõte Kaitseliidu ülema eelmise aasta 16. märtsi üleskutsest, kui kuulutati välja eriolukord. See üleskutse võtab üsna ilmekalt kokku Kaitseliidu olemuse – me oleme teistele eeskujuks, me hoolime oma maast ja rahvast. Me tuleme alati appi, kui meid vajatakse.
Need, kes kunagi siia kokku tulid, olid julged mehed ja naised. Nad hoolisid oma maast ja rahvast. Nad otsustasid taastada Eesti kodanikuühiskonna ühe loomuliku osa. Nad taastasid organisatsiooni, mis on ennast alati alt üles organiseerinud, mis põhineb vabal tahtel, mis korraldab ennast ise ja mis „toodab“ turvalisust ja aitab isamaad. Nad taastasid Kaitseliitu.
Head kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred! Säilitage põhjamaalastele omane külm närv ja rahu ja hoidkem keha ja vaim virge, sest kes teab, millal meid vajavad taas meie maa ja rahvas!
