Helen Hendrikson
Eestil on kliimaneutraalsuse saavutamiseks ambitsioonikad eesmärgid. 2019. aastal vastu võetud riiklik energia- ja kliimakava aastaks 2030 näeb muu hulgas ette taastuvenergia osakaalu suurendamist 42%-ni summaarsest lõpptarbimisest, kasvuhoonegaaside vähendamist 70% võrra, hoonete energiatõhustamist ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu osakaalu suurendamist transpordisektoris.
Kõike eelnevat arvesse võttes võib öelda, et Eestit ootab ees rohepööre. Küsisime Eesti rohemajanduse valdkonna spetsialistide käest, milline on meie rohemajanduse hetkeseis täna ning kuhu jõuame aastaks 2030.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaal Eestis ajapikku kasvanud, eeskätt tänu soojusmajanduses fossiilsete kütuste asendamisele taastuvate kütustega ning viimastel aastatel päikeseelektrijaamade laialdasele kasutuselevõtule. Probleemina näeb Annus muu hulgas transpordisektori vaevalist üleminekut taastuvenergiale, autost sõltumatu liikluskultuuri kesisust ning laiapõhjalise ootuse puudumist ühiskonnas rohepöörde elluviimiseks.
„Kahjuks on Eestis endiselt palju nn mitte-minu-tagaaeda suhtumist, mis pärsib riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamist,“ nentis Annus. Ta lisas, et uute tuuleparkide rajamiseks on riigikaitselisi kõrguspiiranguid leevendades vaja leida täiendavad arenduseks sobivad maa- ja merealad ning lisaks luua soodsad tingimused energiasiirdeks tarvilike tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks. Siiski on Taastuvenergia Koja juht veendunud, et efektiivse riigivalitsemise ning turuosaliste aktiivsuse toel katab taastuvenergia aastakümne lõpuks vähemalt poole Eesti energiavajadusest.
Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki sõnul on Eesti rohemajanduse hetkeseis nukker, kuid perspektiivis lootustandev. „Kõige suurem mure on see, et meil puudub tahe ja motivatsioon olulisi teemasid riigiüleselt konstruktiivselt läbi rääkida ning koostööd teha. Aga meil on lootust, sest inimesed ja organisatsioonid muutuvad üha teadlikumaks. Kapital värvub roheliseks. Ka regulatsioonid ja rahastused EL-i poolt toetavad arenguid õiges suunas,“ nentis Truuverk.
Ta lisas, et Eesti võiks saada roheliseks digiriigiks aastaks 2030. „Näiteks võiksime just meie olla need, kes töötavad välja keskkonnamõju mõõdikute süsteemi ja rakendavad seda esimesena maailmas riigiüleselt,“ tõi Truuverk esile.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul hakkab ühiskond üha enam aru saama materjalide taaskasutuse vajalikkusest, kuid eestlastele omaselt on start olnud aeglane. „Kurvastav on, et lõppenud aastal ei suutnud Eesti täita Euroopa Liidu liikmesriikide kohustust suunata 50% segaolmejäätmetest ringlusesse ning puudub ka edasine plaan, kuidas jõuda 2025. aastaks seatud veel ambitsioonikama eesmärgini,“ nentis Rüütelmann.
Valdkonna suurimate kitsaskohtadena tõi ta esile ühtse jäätmete kogumissüsteemi puudumist ja vähest liigiti kogumist, jäätmekäitlustehaste piirkondlikku vähesust ja jäätmetest valmistatud toodete kasinat turgu.
„Riik peaks ringmajanduse edendamiseks astuma jõulisemaid samme, näiteks tekitades roheliste hangete näol taaskasutatavale materjalile turunõudlust, kuid oluline on, et vastutust kannaksime kõik ühiselt,“ sõnas Rüütelmann ning prognoosis siiski, et aastaks 2030 oleme riigina mitu sammu lähemal ringmajanduse toimimisele. Seda tõenäoliselt tänu Euroopa Liidu roheleppele, jäätmetest valmistatud toodete turunõudluse kasvule ja tarbijate teadlikkuse suurenemisele.
Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juhi Ragmar Saksingu sõnul on Eesti rohemajandus alles lapsekingades, sest puudub tõsine jätkusuutlikkusele tuginev majanduskava ning süsteemne tegutsemine. „Rohemajandus on kompleksne teema, millega peab tegelema korraga kõikides valdkondades võrdselt ning lähtudes kolmest tasakaalupunktist, milleks on keskkond, majandus ja sotsiaalne pool. Kui üks on tasakaalust väljas ning teine jõuliselt domineerib, siis pole võimalik probleemi lahendada,“ sõnas Saksing. Ta lisas, et suurendada tuleb sektorite vahelist koostööd, vähendada investeeringuid CO2-heite mahukatesse sektoritesse ning harida ja innustada ettevõtteid, et ka jätkusuutlikult majandades on võimalik raha teenida.
Tuleviku suhtes on Saksing lootusrikas ning usub, et tehes täna õigeid otsuseid, on aastaks 2030 Eestis lõpetatud keskkonda eirav energeetikapoliitika ning rohemajandus on saanud standardiks.
Sel aastal on Eesti võtnud Accelerate Estonia innovatsiooniprogrammi toel üheks strateegiliseks sihiks rohepöörde valdkonnas läbimurde saavutamise. Lahendatavateks fookusteemadeks on toidu raiskamine, biomajanduse elavdamine, taastuvenergia laialdane kasutuselevõtt, ringmajanduse turu arendus ning andmepõhine rohepööre.
Accelerate Estonia juhi Mikk Vainiku sõnul toob programm kokku nii avaliku kui ka erasektori, et testida pöördelisi lahendusi, mis tooks rohemajandusse jätkusuutlikkust ning teisalt elavdaks ka majandust. „Üleeuroopaline rohepööre tuleb nagunii, küsimus on, kas oleme eesliinil või sabassörkijad? Oleme riigina valinud esimene variandi,“ sõnas Vainik.
