Ruffler OÜ on Eestis tegelenud õmblustehnika müügi ja hooldusega aastast 1999, nii et selle juhataja Alo Raidmaa on õige inimene, kelle käest uurida, kuidas oleks kõige õigem hoolitseda koduse õmblusmasina eest.
Raidmaa sõnas, et paljud inimesed arvavad, et õmblusmasin ei vaja hooldust, kuid tegemist on samasuguse masinaga nagu iga teine, mis tahab aeg-ajalt hoolitsevat kätt tunda. Ka need õmblusmasinad, mida harva kasutatakse, tuleb vahepeal tööle panna, et nad kinni ei kuivaks. Alati tasub ka kasutusjuhend alles hoida ja seda päriselt ka lugeda, kuid inimlik viga, mida me kõik teeme, on see, et seda ei tehta. Inglise keele oskajatel on oma masina hooldus tänapäeval küll eriti lihtsaks tehtud, kuna Youtube’i videod teevad kõik puust ja punaseks ette.
Üks olulisemaid samme oma masina eest hoolitsemisel on puhastamine ja Raidmaa sõnaski, et aeg-ajalt tuleb poolipesa pärast intensiivset kasutamist välja võtta ja masin niidist ja kangast tekkinud tolmust puhastada. Oma töös näeb Raidmaa tihti masinaid, millele pole elementaarset tolmupuhastust tehtud ja need töötavad veel ainult ime läbi. Kui tolmust ei puhastata, võib juhtuda, et õmblusmasina mootor jookseb kokku ja on vaja mootorivahetust.
Õlitamise vajalikkus oleneb masinast, mõni vajab seda aeg-ajalt, mõni aga mitte. Et teada saada, kas seda on vaja, tuleb kasutusjuhendi viimaseid lehekülgi uurida. Raidmaa lisas, et üldjuhul pealtlaetavad ehk horisontaalse poolipesaga masinad ei vaja kodust õlitamist, kuid hooldusesse tulles siiski õlitatakse masinat sealt, kus vaja. Vertikaalse poolipesaga masinaid tuleb aga kindlasti õlitada.
Õlitamist ei vaja ka väga odavad (sajaeurosed ja alla selle) õmblusmasinad, mis üleni plastist. Neist rääkides sõnas Raidmaa, et tegelikult on kahju, et selliseid masinaid üldse müüakse, kuna parandada neid praktiliselt ei saa, kuid katki lähevad need kiirelt ja kergelt. Õige ja hea õmblusmasina hind algab Raidmaa sõnul 200 eurost ning väga heade masinate puhul vähemalt 400 eurost.
Masinat kasutades tuleb tähelepanu pöörata ka nõeltele. „Nõelu tuleb ka vahetada, nõela tööiga on kaheksa tundi maksimum, enamik kasutab aga nõelu aastaid,“ sõnas Raidmaa. Nõelu tuleb vahetada vastavalt materjalile ja kui masin hakkab kõvemat häält tegema, on selge, et nõel on nüriks kulunud.
Oluline on ka jälgida, millist niiti kasutatakse. Välja näevad kõik ühesugused, kuid kvaliteedi vahe on tohutu. Poodides müüdavad igasugu odavad India ja Hiina niidid on väga kõikuva kvaliteediga. Tihti on need topilised või paksu värvikihiga kaetud ning tekitavad õmblemisel probleeme. Kvaliteetsetest niitidest võib välja tuua kaubamärgid Gütermann ja Madeira.
Niitide puhul tuleb jälgida ka niidipingeid. Alumine ja ülemine niit peavad olema ühesugused, mitte niimoodi, et ühes kohas jämedam, teises peenem. Vale niidipinge puhul on küll keeruline aru saada, milles asi võib olla, kuid üldiselt on probleem vales niidistamises või alumises poolipesas. Tihti on just alumine niit kas lohakalt niidistatud ja ei ole pinguti vahel või on poolipesa ise rikkis ja vaja on muretseda uus poolipesa. Kindlasti tuleb kasutada tervet ja sellele masinale ette nähtud pooli. Vanade masinate metallist poole ei tasu uutesse masinatesse panna, see rikub masinat.
Masinat ostes tasub mõelda, kust ja kellelt seda osta. Palju kaupa ostetakse Leedu ja Läti või mingi suvalise e-poe kaudu, kuid sellistest e-poodidest ostes jääte kindlasti ilma reaalsest kohalikust garantiist, hilisemast kohalikust abist ja ka eestikeelset juhendit pole neil pakkuda. Raidmaa soovitab õmblusmasinat ja ka muud tehnikat osta kindlasti oma kodule lähima kohaliku müüja käest, kellelt saab kaasa nii juhendi kui ka pärast vajadusel nõu ja abi küsida.
Iga paari aasta tagant oleks hea õmblusmasinaga ka hoolduses käia ja Raidmaa kummutab väite, justkui oleks esinduses hoolduses käimine kallim kui näiteks lehe kaudu leitud parandaja. Eriti vajavad ametlikus esinduses käimist uuemat sorti, tehnoloogiat täis masinad, mida paljud hobi korras parandajad ei oska lahtigi võtta.
Paljud õmblusmasinad jõuavadki Rufflerisse ka Raplamaalt ja iga aasta käivad masinatega hoolduses koolid, nii siitkandist kui ka üle Eesti. Raidmaa sõnas, et tore on näha, kuidas noortel on õmblemishuvi olemas, tahetakse teha omanäolisi asju, kuid kurb on, et tehnika parandajate hulgas on järelkasv peaaegu olematu. See pole ainult Eesti, vaid terve maailma mure, vanakooli parandajad kaovad, kuid noortel pole selle ala vastu huvi.
Huvi õmblemise vastu on viimase aasta jooksul koroona tõttu meeletult kasvanud ja ostuhuvi suur. Samas on probleem tarnetes. Kõikide firmade tehased asuvad Hiinas ja Vietnamis, Euroopas asuvad ainult insenerid. Aasias asuvad tehased olid aga eelmisel aastal mitmeid kuid suletud ja nüüd on tagajärjed käes: tarned on kaootilised, kuid nõudlus kogu maailmas suur ja paljusid paremaid ja asjalikumaid õmblusmasinaid ei olegi võimalik kohe saada.
