Kevade saabumine on meie linnaruumidesse taas kohale toonud kรผnnivaresed, kes on inimese lรคheduses elamisega harjunud. Varesed saabuvad siia veebruaris-mรคrtsis ning lahkuvad novembris. Nende tekitatud kรตrvulukustav kisa ja ohjeldamatu roojamine ei ole aga inimestele meeltmรถรถda ja Rapla vald on otsustanud hakata linna mitmes piirkonnas vareseid peletama.
Looduskaitseseadus vรตimaldab looduslike lindude pesade ja munade tahtlikku hรคvitamist ja kahjustamist ning pesade kรตrvaldamist, kui see on vajalik elanikkonna ohutuse huvides vรตi olulise vara kahjustamise vรคltimiseks. Eelpool toodut arvestades tulebki hinnata seda, kui suur on hรคiringust tekkiv oht elanike tervisele ja nende varale. Mรตlemaid pooli rahuldava kooseksistentsi saavutamisel peab arvestada kahe aspektiga. Esiteks sellega, et kรผnnivaresed on osa linnaruumi loomulikust ja toimivast keskkonnast, keda ei ole vรตimalik siit minema ajada ning seega jรครคb ka nende pรตhjustatud hรคiring linnaruumi lahutamatuks osaks. Ning teiseks seda, et magalate piirkonnad on need konfliktalad, kus kรผnnivareste pesitsemise vรตib mรตjuda inimeste tervisele, seetรตttu on igati mรตistlik soosida/taluda lindude pesitsemist piirkondades, mis jรครคvad alale, kus inimesed peavad viibivad lรผhiajaliselt ja pรตhjustatud hรคiring on seega talutavam.
Kuigi kรผnnivarest saab pidada kasulikuks linnuliigiks (toitub mitmesugustest kahjulikest loomadest), on Rapla valla keskkonnaspetsialisti Liis Lillemetsa sรตnul raske seda kasulikkust lakkamatu kraaksumise taustal hinnata. Vareslaste arvukuse tรตusu tรตttu on just Rapla linna Lastepargi รผmberkaudne elanikkond lindude tegevusest hรคiritud.
Varasematel aastatel on Rapla Vallavalitsus koostรถรถs Keskkonnaametiga kรผnnivareste arvukust osaliselt piiranud nende pesade allatoomisega. Sel aastal on vallal plaan lisaks sellele vareseid eemale peletada suuremalt alalt, alustades Lastepargist, keskvรคljakust ja Mahlamรคe piirkonnast.
Valda aitab vareste pesade eemaldamise ja lindude peletamisega Linnuabi Grupp Oร. Peletamiseks kasutatakse lasereid, droone, tuulelohesid ning pistrikke. Peletamine ja pesade likvideerimine on lubatud, kuni mรตningatesse pesadesse on jรตutud muneda munad. Kiiremaid tulemusi andev fรผรผsiline vareste ja nende munade hรคvitamine ei ole humaanne ja Keskkonnaamet selleks luba ei anna. Peletamise ja pesade allatoomise eesmรคrgiks on suunata varesed mujale pesitsema.
Vald kutsub omaltpoolt linnakodanike mรคrkama uute pesaalgete tekkimist ja vรตimaluse korral vรตib linde ise ka hirmutada. Tasub meeles hoida ka seda, et turvalise ja kรผllusliku toitumisvรตimalustega keskkonna loomine (nรคiteks avatud prรผgikastid, maha visatud toidujรครคtmed tรคnaval, kompostihunnikud, inimeste poolne toitmine) suurendab reeglina asulates elavate lindude ja loomade arvukust.
Ja kuhu nad siis lรคhevad kui metsad raiutud, koduaedade puud nรผgitud ja parkide asemel tsementvรคljad. Ilu nimel. Millise ILU??? Kuidas saab ilus olla see mis HรVITAB? !!! sandistab? Andke neile GPS ja kaardid, kus mรคrgitud kรผntavad pรตllud. Maailm ei ole loodud ainult inimese jaoks. EHK OLEKS MรISTLIK RESSURSSE TEISTE ELUSOLENDITEGA JAGADA, MITTE KรIKE ENDALE KRABADA JA PAREMA PUUDUSEL VARESTE VASTU USSITADA. NEID HOOPIS TUNDMA รPPIDA ,MรISTA JA HUVITUDA HEAS MรTTES. ISEKAS JA EGOISTLIK INIMENE ON NAGU ALLERGIAHAIGE, KES PIDEVALT SรGELEB ja รMBRITSEVA KESKKONNA HARMOONIAT HรVITADES OMA SรGELEMISE KA KESKKONDA รMBER KANNAB. Soovitan lugeda Konrad Lorenzi raamatut “Kuningas Saalomoni sรตrmus” kus… Loe edasi ยป
Iga aastaga vareisid rohkem, kopp ees ajamaa marjad kรตik sรถรถdud, maas olevad รตunad hommikul kรตik lรคbi nokitud, suured rasvased tรคis sรถรถnud varesed, ei jaksa kogu aeg vรคlja joosta neid รคra ajama. Olen proovinud รตhupรผssiga neid lasta, mรตned surid รคra, รตhupรผss veidi lahja, profi รตhupรผss oleks super.