15.5 C
Rapla
Teisipäev, 30 apr. 2024
ArtikkelKoroona-Eri: Perearst Andres Lasn: ükski vaktsiinidoos külmkappi seisma ei jää

Koroona-Eri: Perearst Andres Lasn: ükski vaktsiinidoos külmkappi seisma ei jää

Esimese doosi koroonavaktsiini on Rapla perearstikeskuses saanud 454 inimest. Rapla perearst Andres Lasn rääkis, keda vaktsineerima kutsutakse, kuidas inimestega ühendust võetakse, kui paljud pakutavat võimalust kasutavad ja muuhulgas ka seda, kellele on vaktsiin vastunäidustatud.

Kui palju inimesi on Rapla perearstikeskuses vaktsineeritud?

Oleme enda arvestuse järgi SARS-CoV-2 vastu hetkeseisuga vaktsineerinud 454 inimest ühe ning 270 inimest kahe doosiga (seega 184 inimest ootab veel oma teist doosi). Vaktsiini toimetatakse perearstikeskustele tsüklilise graafiku alusel ning tehtud doosid peegeldavad praegu seda kogust, mida oleme seni kahe kuu jooksul saanud. Ükski doos ei ole seisnud külmkapis kauem kui päev, sest seni oleme vaktsiini kätte saanud ühe tööpäeva lõpus ning kohe järgmine tööpäev alustanud vaktsineerimist.

Rapla perearstikeskusel on oluliselt suurem võimekus rohkem inimesi kaitsepookida, aga sarnaselt teiste perearstikeskustega ei ole vaktsiini veel piisavalt. Lähima kahe nädala jooksul saame tõenäoliselt 700 doosi AstraZeneca vaktsiini juurde, mis oluliselt tõstab vaktsineeritute senist arvu.

Millise sihtgrup(p)i(de) inimesi praegu vaktsineerima kutsutakse?

Rapla perearstikeskus juhindub jätkuvalt riiklikul tasandil kokku lepitust ehk kutsume vaktsineerima inimesi, kes kuuluvad riskirühmade kõrgeimatesse prioriteetidesse. Rapla perearstikeskus ei ole hetkel liidestunud üldise digiregistratuuriga, mille pilootimiseks andis Haigekassa vaktsineerijatele kasutamiseks AstraZeneca vaktsiine 65-69 vanusegruppi kuuluvate inimeste kaitsepookimiseks. Üldise digiregistratuuriga liidestumine on plaanis lähitulevikus, kui vaktsiinide kogus ajas suureneb ning liikuda on võimalik suuremate masside vaktsineerimise suunas.

Kuidas moodustati nimekiri, mille alusel inimesi vaktsineerima kutsutakse?

Sellele küsimusele kõige täpsema vastuse oskab anda Haigekassa. Kui seletada loogika lahti, siis otsustati 1. prioriteeti panna kõige vanemad inimesed, sest nende puhul on ka koroonasse nakatumise tagajärjed tõenäoliselt kõige tõsisemad. 2. prioriteeti pandi inimesed, kes on juba nooremad, aga kellel on mõni oluline kaasuv krooniline haigus. Ülejäänud teised prioriteedid koostatati sarnasel printsiibil, kus vanus ja krooniliste haiguste olemus/hulk langeb. Riskirühmadest “jäi üle” n-ö tavapopulatsioon, kes suurema tõenäosusega põevad koroonaviiruse läbi vähem tõsiselt (aga mitte alati).

Kuidas vaktsineerima kutsutakse?

Praegu on vaktsiini vähe ning Rapla perearstikeskus saab kasutada ainult nii mitu doosi, kui meile reaalselt riiklikult on lubatud ja kohale tarnitakse. See tähendab, et kui inimene isegi soovib praegu vaktsiini saada, peame kontrollima, kas ta on riskirühmade nimekirjas ning siis soovija n-ö ootele panema. Kui saame teada vaktsiini koguse, võtame nimekirja ette ning alustame kõige prioriteetsemate kohale kutsumisega. Kutsume inimesi vaktsineerima telefoni teel, et informatsioon saaks edasi antud vahetult ja kadudeta.

Kui vaktsiinikogused suurenevad ja nende tarne muutub stabiilseks, on tõenäoliselt plaanis avada võimalus, et inimene saab ennast ise vaktsineerimisele kirja panna (näiteks kas või üldise digiregistratuuri kaudu, kui Rapla perearstikeskus sellega liidestub).

Möödunud nädalal tegi Haigekassa üleskutse, mille põhjal sai piiratud hulk inimesi end ise vaktsineerimisele registreerida. Kuidas selline aktsioon perearstide tööd mõjutab, kui osa inimesi nimistuväliselt oma vaktsiini kätte saavad?

Hetkel puudub perearstidel üks konkreetne digitaalne töövahend, mille abil oleks võimalik saada ülevaade nimistu isikutest ja sellest, kes millal, mis vaktsiiniga, mis kuupäeval jne on vaktsineeritud. Selles mõttes muudab Haigekassa algatus meie ja ka teiste perearstikeskuste kui koostööpartnerite elu keerulisemaks. Kirjeldatud digitaalne töövahend on õnneks plaanis (olen ise seotud selle väljatöötamisega) ja võiks realiseeruda lähimate nädalate jooksul.

Kellel (kui üldse) ei soovitata praegu vaktsineerida?

Eestis kättesaadavate SARS-CoV-2 vaktsiinide Comirnaty, Moderna ja AstraZeneca ainus objektiivne ja absoluutne vastunäidustus on varasem eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia). Hetkel ei ole Eesti või muude maade ravimiametid välja andnud konkreetset soovitust lapsi või rasedaid vaktsineerida, kuna nende gruppide hulgas alles uuringud käivad. Iisraeli või teiste riikide praktilist kogemust arvesse võttes on näha, et väga tõenäoliselt on vaktsiinid ka lastele ja rasedatele ohutud. Isiklikult ei imesta, kui lähitulevikus saavad need vaktsiinid ka positiivse otsuse ja soovituse ka nende inimrühmade puhul, sarnaselt gripivaktsiinidega.

AstraZeneca vaktsiine on maailmas tehtud miljoneid doose ning seni ei ole tuvastatud, et selle vaktsiini saajate hulgas oleks pärast 1. või 2. doosi olnud rohkem trombe kui inimeste hulgas, kes ei ole seda vaktsiini saanud. Praegu on ettevaatusabinõuna osas riikides AstraZeneca vaktsineerimine küll ajutiselt peatatud, sest uuritakse, kas mõne tromboosijuhtumi puhul on alust kahtlustada põhjuslikku seost trombi tekkimise ja AstraZeneca vaktsiini vahel. Eesti on andnud ajutise soovituse uurimise ajal lükata edasi AstraZeneca vaktsiini saamine 2-3 nädalat nende inimeste puhul, kellel on suurem eelsoodumus trombide tekkeks. Inimesed, kellel ei ole trombi tekkimiseks lisariski, võivad võrdlemisi suure turvatundega seda vaktsiini edasi saada. Enne AstraZeneca vaktsiini soovitamist tutvuvad meie arstid põhjalikult inimese meditsiinilise taustaga, et saaksime anda võimalikult ohutu soovituse.

Kui paljud neist, kellega perearstikeskusest ühendust võetakse, kasutavad võimalust vaktsineerida?

Oleme kontakteerunud ühel või teisel viisil hetkeseisuga 1130 riskirühma inimesega (Rapla perearstikeskuses on neid kokku natukene üle 3100) ehk sisuliselt ühe kolmandikuga. Siin on toodud tabeli vormis natukene statistikat:

Comirnaty45440,2%
Moderna00%
AstraZeneca00%
Soovib esimesel võimalusel32428,7%
Soovib hiljem16314,4%
Keeldub täielikult837,3%
Surnud/pole nimistus181,6%
Mujal/juba vaktsineeritud887,8%
KOKKU1130100%

Seletan natukene lahti ka: 1130 inimesest on seni olnud:

1) Pfizeri vaktsiini Comirnaty nõus saama 454 (40,2%) inimest.

2) Modernat ja AstraZenecat ei ole meie keskus üldse teinud, kuna need vaktsiinid ei ole olnud meie jaoks saadaval.

3) N-ö ootejärjekorras on 324 (28,7%) inimest; oleme pannud enda jaoks kirja ka need inimesed, kes näiteks ei kuulu üldse riskirühma, aga on tulnud näiteks pereõe või -arsti visiidile muul põhjusel ja muu hulgas avaldanud soovi vaktsiini saada.

4) Hiljem soovib vaktsiini saada 163 (14,4%) inimest. Siinkohal tähtis täpsustus, siia alla kuuluvad ka need inimesed, kes ei saa liikumisraskuste või muude objektiivsete põhjuste tõttu kohe vaktsineerima tulla (näiteks patsient viibib haiglaravil jms). Kõikide nende inimestega on plaanis lähitulevikus uuesti kontakti võtta. Lisaks on siia grupeeritud inimesed, kes esialgu kõhklevad ja tahavad natukene oodata.

5) Täielikult on keeldunud 83 inimest (7,3%). See ei ole suur protsent, enamik keeldujaid on väga eakad ja paikse eluviisiga inimesed, kes toovad põhjenduseks, et nad ei puutu kellegagi väga kokku ja tahaksid, et nooremad inimesed saaksid vaktsiini. Sisemisest veendumusest antivaktsineerijaid on käputäis.

6) Surnud isikud (ei ole saanud vaktsiini, vaid surnud muudel põhjustel) või valesti meie nimekirjadesse raviarvete põhjal arvestatuid on 18 (1,6%).

7) Mujal vaktsineerituid 88 (7,8%). Kas siis hooldekodude elanikud, hambaarstid, õpetajad jt, kes on saanud muude nimekirjade alusel vaktsiini.

Laias laastus peame tegema kaks kontakti, et saaksime kirja ühe vaktsineerimisele soovija uue nime.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare