Kรตik me eeldame, et kui sa teed mingit tรถรถd, saad selle eest ka tasu. Miks me aga eeldame koorijuhtide ja tantsukollektiivide juhendajate (kelle tรถรถde vilju me maakondlikel ning suurtel laulu- ja tantsupidudel naudime) puhul, et nemad peavad oma tรถรถd sisuliselt mitte millegi eest tegema, hobi korras, pรตhitรถรถ(de) kรตrvalt? See on probleem kogu Eestis.
See on ka pรตhjus, miks loodi laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivijuhtide palgatoetus. Saadi aru, et laulu- ja tantsupeo jรคrjepidevus ei ole iseenesestmรตistetav. Alla 35-aastaseid juhendajaid on vaid 15%. See on aga tรตsine ohumรคrk. Eks see kollektiivijuhtide palgatoetus seab ka omad tingimused, millele ilmselt nii mรตnigi kollektiiv ei vasta, kuid see on siiski suur samm edasi meie kultuuri hoidmisel ja vรครคrtustamisel.
Sellest, et koorijuhid sisuliselt vaid lillede ja kommikarbi eest oma tรถรถd peavad tegema, kirjutas paar aastat tagasi arvamusloos โLilled ja kommikarpโ ka noor dirigent Rasmus Puur. Muusika ja koorijuhiks รตppimine nรตuavad tรตelist pรผhendumist ja kui siis lรตpuks on aeg juhendada oma koori ning lauale lรผรผakse palganumbrid, on reaalsus see, et paljud loobuvad, รคraelamiseks peaks dirigendil olema mitu koori ja รถรถpรคevas rohkem tunde kui tavainimesel.
โPeaaegu 20 aastat muusika รตppimist ja enese arendamist, unistus ka kunagi sรคrasilmselt noori innustada ja รตpetada, mรตelda pรตnevaid kavu, korraldada lรตbusaid laagreid ja reise, mis jรครคvad elu lรตpuni meelde, uurida kirglikult meie tรตeliselt vรคgevate heliloojate elulugusid ja loomingut…
Nรผรผd hakkab meenuma, et kuigi su muusikaรตpetaja oli alati heatujuline ja nakatav, olid tema silmad kuidagi nukrad ja vรคsinud ning kortsud tema nรคos aina sรผvenesid. Iga kontserdi lรตpus sai ta lilled ja kommikarbi… See aga oligi tema ainus palk,” tรตi Puur oma arvamusloos vรคlja.
Mรตttekoda Praxis on lรคbi viinud laulu- ja tantsupeol osalevate kooride, rahvatantsurรผhmade ja muusikakollektiivide seas uuringu “Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide finantsmajandusliku olukorra analรผรผs” (millele ka Puur oma artiklis viitas), kust selgus, et juhendajate tรถรถtasu on keskmiselt 116 eurot kuus. Pidudeks valmistumine on pigem hobi vรตi kรตrvaltรถรถ. Tรถรถkoormused on aga suured ja pole vastavuses saadud tasuga.
Tahaks sellise asja peale kohe ohata. Ja siis me imestame, miks juhendajate keskmised vanused nii kรตrged on ja miks noored ei soovi juhendajaks hakata. Muidugi ei soovi, kui kultuuri tegemine kรคib รตhinapรตhiselt, unetundide arvelt, ja mille eest? Juhendatavate ja kuulajate/vaatajate tรคnusรตnade ja kontsertide jรคrel saadud lillekimbu ja kommikarbi eest? Kultuur ei saa ega tohi olla ainult projektipรตhine, รตhinapรตhiselt tehtav asi. Praxise uuringust tuli ka vรคlja, et 90% kollektiivijuhte teeb juhendamise kรตrvalt veel mingit muud tรถรถd. Et รผldse รคra elada.
Ajaliselt ei pruugi kontakttundide arv kollektiiviga olla kรผll nรคdala peale vรคga suur, 2-3 tundi ehk, kuid sinna juurde kรคib ju nรคiteks repertuaari paika panek, kontsertide, laagrite, reiside korraldamine ja lรคbiviimine. Lisaks kogu sotsiaalne tรถรถ, mida รผhe kollektiivi eestvedamine nรตuab. Seda nii-รถelda nรคhtamatut tรถรถd on tegelikult vรคga palju ja korraldamisega seotud kulu tuleb tihtipeale juhendaja enda taskust.
Kui nรผรผd selle kรตige valguses mรตelda, kuidas praegu otsib maakondlik noorte puhkpilliorkester vรตimalusi pรผsivamaks rahastuseks, tahaks kรผll omavalitsuste sรผdametunnistusele koputada ja รถelda, et sel hetkel, kui see teema nende lauale jรตuab, ei ole lihtsalt รผhtegi pรคdevat pรตhjust mitte leida vahendeid nende toetamiseks. Nii kรตrgel tasemel esindusorkester ei tohi olla projektipรตhine.
Rรครคkides orkestri rahastuse teemast Anne Ummalasega, sรตnas ta, et millegipรคrast on kultuur meil valdkond, millest on kuidagi liiga lihtne รผle astuda, pidada nรคiteks raha andmist teede korrashoidu olulisemaks kui dirigentide tรถรถtasu. Pรตhiseadus nรคeb ette meie kultuuri sรคilimise lรคbi aegade, aga kuidas see jรคtkusuutlikkus tagatakse?
