Ületäitunud pakendikonteiner: probleem, mis aastast aastasse ebameeldivusi tekitab

Nädalavahetusel avanes Rapla uue keskväljaku ääres nii visuaalsest kui ka praktilisest seisukohast kole vaatepilt jäätmetest pungil pakendikonteinerist. Ületäitunud pakendikonteinerid ei ole harv nähtus ja tekitavad elanikes mõistetavalt pahameelt. Uurisime, miks probleem lahendust ei leia.

Kõige hiljutisemad pakendikonteinerite ümberkorraldused puudutasid Rapla kesklinna piirkonda. Seoses Rapla riigimaja rekonstrueerimisega tuli muuta seal asuvate pakendikonteinerite asukohta. Teisaldamise tulemusel leidsid Hariduse tänaval ehk Konsumi parkla kõrval asuvad pakendikonteinerid tavapärasest suuremat kasutust. „Kui konteinerid olid täitunud, pandi pakendikott konteinerite vahele ja tekkis n-ö avalik prügistamise koht. Kuigi on teada, et kui konteinerisse rohkem ei mahu, tuleb pakendid viia mõnesse teise avalikku konteinerisse. Rapla linna keskmes ei ole ületäitunud konteinerite vaatepilt kuigi kaunis ja seetõttu peame konteinerid teisaldama sinna, kus nendest on puudus,” selgitas valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets märtsikuu Rapla Teatajas.

Ainuke selle piirkonna pakendikonteiner asub hetkel seega turu juures Taara tänaval. Nädala alguses avanenud vaatepilt polnud teps mitte kena. Konteiner on servani pakendikotte täis. Konteineri luugid ei läinud enam ammu kinni, iga viimanegi pragu on üksikuid pakendeid täis topitud. Konteineri ümbrust „kaunistasid” mõnest kotist plehku pannud tühjad kassitoidu ja -liiva pakendid.

Ikka ja jälle jõuavad ka toimetuseni lood Rapla linna pakendikonteineritest, mis üle ääre ajavad ja selle kasutajad nõutuks teevad. Ületäitunud konteiner on mõistagi visuaalselt ebameeldiv vaatepilt. Samamoodi ebamugav on ka olukord, kus kord juba kodust kaasa võetud pakendikotiga lihtsalt pole midagi peale hakata. Iga kord, kui pakendikonteinerid teemana üles kerkivad, esitavad nõutud inimesed samu küsimusi. Miks pakendikonteinereid tihedamini ei tühjendata? Ja kui see pole võimalik, miks neid ei võiks lihtsalt rohkem olla? Tihtipeale jääb mulje, et olemasolevaid konteinereid viiakse ühest valla otsast teise ilma tegelikku probleemi lahendamata.

Nõudlus on igal pool suur

Liis Lillemets viitab pakendiseadusele, mille nõuetele olukord vastab. Seadusega nõutud kuue kogumiskoha asemel on neid Rapla linnas 11. Tegelikult tekitas märtsikuu vallalehes ilmunud pakendikonteinerite nimekiri tähelepanelikemas kohe ka omajagu küsimusi. Seal paistab paaril juhul kaks erinevat aadressi samale konteinerile viitavat. Seda näiteks aadresside Jõe 31a ja Ülejõe 6 puhul. Sama situatsioon oli ka Tallinna mnt 43 ja Välja 4 kortermajade puhul, mis asuvad üksteise taga. Pakendikonteinerite asukoht mõlema aadressipaari läheduses on siiski üks. Valla keskkonnaspetsialist tõdes, et konteinerite nimekirjas on tõesti eksimusi.

Kuigi ebatäpsed aadressid võivad segadust tekitada, on probleemi sisu siiski pigem suurem nõudlus pakendikonteinerite järele, kui neid praegu pakkuda on.

„Ületäitunud konteineritest teavitame vedajat, aga logistilistel põhjustel ei ole võimalik kõikidel jäätmevedajatel samal ajal kõikides piirkondades teenindada ning tuleb oodata järgmist veopäeva,” selgitas Lillemets. Ta küll lisas, et turu juurde tuleb lähiajal lisakonteiner.

On mõistetav, et graafikuväliseid lisatühjendamisi ongi keerulisem korraldada. Kuna pakendikonteinereid teenindavad erinevad vedajad, on ka tühjendusgraafikud erinevad. Lillemetsa sõnul tehakse seda kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Õhku jääb aga jätkuvalt küsimus, miks ei võiks probleemsete konteinerite tühjendusgraafikud ollagi lihtsalt tihedamad.

Põhjus, miks vald ei saa graafikut muuta, konteinereid lisada või üldse jäätmeveo osas muudatusi teha, on Lillemetsa sõnul 2023. aastani kehtiv leping Eesti Keskkonnateenustega. Selles kokku lepitud tingimusi vald enne uut hanget muuta ei saa. Ta lisas, et valla konteinerite maht on täis ja nõudlus nende järele on igal pool suur.

Probleemsetele konteineritele tuleb otsida lahendusi

Kaisa Aadna on konsultatsioonifirma Lemma OÜ keskkonnakonsultant, kes tegeleb nii eraettevõtjatele kui ka omavalitsustele jäätmealase konsultatsiooni pakkumisega, sh omavalitsuste jäätmekavade ja ettevõtetele jäätmelubade taotluste koostamisega. „Rapla vald on kaetud konteinervõrgustikuga ning suuremates asumites on pakendite üleandmise võimalus olemas. Samuti võib olemasoleva info puhul järeldada, et omavalitsusel on täidetud pakendiseadusest tulenev pakendikonteinerite kogumiskohtade tiheduse ja arvu nõue,” kinnitas ta.

Samuti tõdes ta, et pakendikonteinerite ületäitumine on probleem, mida esineb peaaegu kõikides omavalitsustes, kuna tihti on võimatu konteinerite täitumist ette ennustada. „Kui aga teatud konteinerite puhul on probleem pidev, tuleb hakata otsima lahendusi,” on tema seisukoht. Ta selgitas, et pakendikonteinerid kuuluvad taaskasutusorganisatsioonidele (Eesti Pakendiringlus, Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Tootjavastutusorganisatsioon) ja ka nende tühjendamine toimub taaskasutusorganisatsioonide poolt.

Ta tõi välja, et pakendiseaduse järgi lepitakse iga kogumiskoha puhul kokku kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht ning nende tühjendamissagedus. „Kuna aga inimeste käitumisharjumused muutuvad pidevalt, ei suudeta tihti lepinguga sõlmitud tühjendamissagedusega konteinerite ületäitumist ära hoida ning graafikuvälise tühjendamise tellimine võib aega võtta mitu päeva kuni nädal. Seetõttu on kohalikul omavalitsusel väga suur roll olla pidevalt kursis pakendikonteinerite olukorraga. Ainult nii suudetakse koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pidevalt optimeerida nii pakendikonteinerite suurusi, asukohti kui ka tühjendamissagedusi,” rääkis Aadna.

Loomulikult tuleb seejuures arvestada, et konteinerite ümberpaigutamisel ei jääks mõne piirkonna elanike vajadused katmata või ei koormataks mõnda kogumiskohta konteinerite vähesuse tõttu üle. „Vajadusel ja võimalusel tuleb pidevalt ületäitunud kogumiskohtadesse paigutada konteinereid juurde,” lisas Aadna.

Lahendus on mägede taga

Üks lahendus ületäituvatele konteineritele oleks hoopis uus lähenemine pakendite kogumisele. Nimelt on viimastel aastatel mitmed omavalitsused hakanud kasutama ja propageerima pakendikotiteenust. „Pakendikotiteenust pakub käesoleval ajal Tootjavastutusorganisatsioon koostöös Ragn Sellsiga ning see tähendab sisuliselt seda, et jäätmevaldaja peab vaid õigel päeval oma kokku kogutud pakenditega koti prügikonteineri kõrvale tõstma ning see viiakse tasuta ära. See aitab oluliselt ära hoida avalike pakendikonteinerite ületäitumist ning on elanikele väga mugav lahendus, kuna pakenditest on võimalik vabaneda kodunt lahkumata,” selgitas Aadna.

„Samas ei ole teenust võimalik kasutada Rapla valla elanikel. Leian, et vähemalt tiheasustusega Rapla linnas peaks selline võimalus siiski olema. Selleks, et selline võimalus luua, tuleb teiste omavalitsuste praktika näidetel olla valla ametnikel väga järjepidev ning pidevalt Tootjavastutusorganisatsioonilt seda koostöövõimalust küsida. Usun, et selle teenusega muutuks Rapla valla avalike pakendipunktide koormus oluliselt väiksemaks ning ületäitumist esineks oluliselt vähem.”

Ka valla keskkonnaspetsialist mainib oma vastuses, et mõeldakse pakendite kohtkogumise võimalusele. Seda võimalust ei tasu Rapla inimestel aga lähiaastatel oodata. Lillemetsa sõnul saab vald alles pärast olemasoleva lepingu lõppemist 2023. aastal uude hankesse selle võimaluse lisada.

Raikküla jäätmepunkt suletakse suvel

Vald sulgeb Kabala külas Kabala bussijaama taga asuva Raikküla jäätmepunkti. Seni sai jäätmeid ära anda eelneval kokkuleppel. Alates 1. juunist see võimalus kaob. Kogumiskoht suletakse, kuna koht ei vasta jäätmeseadusest tulenevatele nõuetele. Valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets selgitas, et jäätmeseadusest tulenevalt on erinevate jäätmeliikide kogumiskohtadele esitatavad nõuded ranged.

„Ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumiskoht peab olema kaetud ilmastikukindla kattega; vedelikukindla pinnakattega; varustatud vedelike kogumisseadmega ning vajadusel dekanterite ja õlipüüduritega.” See eeldaks kulukat investeeringut ning valla seisukohast on otstarbekam korraldada jäätmeringe.

„Rapla vallas on korraldatud ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumisringe koostöös MTÜ-ga Mäepere Jäätmekäitluskeskus, plaanis on ka edaspidi kogumisringe teha. Jäätmete ringe on korraldatud korra aastas ning jäätmeauto käib külast külla.”

Samuti on Rapla valla elanikel võimalik oma ohtlikke jäätmeid, komplektseid elektri- ja elektroonikaseadmeid Rapla Mäepere jäätmejaamas tasuta ära anda.