Homme, 6. mail toimub Zoomi keskkonnas tasuta virtuaalne lõkkeõhtu, kus arutletakse linnaaianduse üle. Tegemist on suurema arutelude sarja osaga, mille keskmes on süsteemsed muutused, mida vajame hävingust pääsemiseks.
Sarja “Virtuaalsed lõkkeõhtud Eesti Rohelise Liikumisega” seekordne arutelu kannab pealkirja „Linnaaiandus kui toidujulgeoleku põhisammas”.
„Praegune elukorraldus, mis põhineb majanduskasvul, nõuab selgelt süsteemset muutust. Viia kese majandusliku kasu pealt tagasi elu kui sellise väärtustamiseni. Üks tulevikuvaade on kohalikkus, kus ressursid, mida kasutatakse, on kohalikud ja tulevad kogukonnast endast. Sealhulgas ka toit. Praegune põllumajandussüsteem, milles on vaevu viljakaid muldi alles, ei saa kesta enam kuigi pikalt. Üks võimalik lahendus on linnaaiandus, mis muuhulgas toob toidu kasvatamise tagasi linna, muudab linnakeskkonna elamisväärsemaks ja vähendab sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust,” selgitas teema olulisust MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektijuht Karola Kivilo.
Homse arutelu avab oma ettekandega Eesti Rohelise Liikumise projektijuht Johanna Kuld, kes jagab isiklikke kogemusi. Veel tehakse juttu näiteks sellest, kuidas linnaaiandus saab aidata suurendada vastupidavust kliimamuutustele, mis seos on linnaaianduse ja ebavõrdsuse vahel ning kuidas suudavad ühiskondlikud algatused lahendada mitmetasandilisi probleeme.
Praegune süsteem on viinud meid kriisi
Tänavu märtsist novembrini korraldatakse peamiselt interneti vahendusel 13 aruteluõhtut, mille peakülalised on Eesti Rohelise Liikumisega seotud noored inimesed. Kivilo lisas, et nad on omas valdkonnas pühendunult tegutsevad projektijuhid, kelle hääl tihti laiema avalikkuseni ei jõua.
„Peakülalised ei ole küll eksperdid, kuid omavad oma valdkonnast põhjalikke teadmisi, mis võimaldab inimesteni tuua laiahaardelisi olulisi teemasid. Peakülalised saavad sõna küll esitluseks ja tekkinud küsimustele vastamiseks, kuid kõigi kuulajate mõtted, arvamused ja küsimused on väga teretulnud ja julgustatud,” selgitas ta.
Projekt, tänu millele arutelud toimuvad, on võtnud oma fookusesse kuni 30-aastased vähemusgruppide noored, kuid Kivilo kinnitas, et kuulama ja kaasa rääkima on oodatud igasuguse tausta, huvi ja vanusega inimesed.
„Arutelude keskmeks on süsteemsed muutused, mida on vaja ellu viia, et planeet Maa ja inimkond ei hävineks,” selgitas Kivilo põhilist ideed. „Praegune vägivallal ja kasumil põhinev ühiskonnakorraldus, kus kasutatakse piiramatul hulgal ressursse piiratud planeedil, on toonud meid siia, kus oleme vee-, mullastiku-, ökoloogilises ja kliimakriisis ning sama majanduskasvu taga ajava mudeliga saavad maailma rikkamad rikkamaks ja vaesemad jäävad vaesemaks. Pakume vaatenurki ja lahendusi, mis arvestavad inimelu ja eluslooduse väärtusega ning ökosüsteemide komplektsusega ja omaks tähendust. Senimaani oleme rääkinud erinevate nurkade alt energia tarbimisest ja tulevikuvõimalustest, energia ja demokraatia seostest ja toidusõltumatusest.”
Arutelud on üleeuroopalise projekti SYSTEM:RESET osa. Alates 2020. aasta jaanuarist on toimunud juba 28 arutelu. Möödunud aastal osalised neil oma ala eksperdid nagu metsateadlane Raul Rosenvald, materjaliteadlane ja poliitik Marek Strandberg, tasamajanduse ekspert Lilian Pungas, permakultuuri disainer Marian Nummert, geoloog Alvar Soesoo, luuletaja ja ühiskonnakriitik Hasso Krull jt. Aruteluõhtud on Eesti Rohelise Liikumise Youtube’i kanalilt järelvaadatavad.
