Lasteaialapsed aitasid Sutlemas uut metsa istutada

Samal ajal, kui RMK kavandab järgnevaid metsatöid Sutlema piirkonnas, istutati möödunud aastal raiutud langile uut metsa. Sellest võtsid möödunud neljapäeval teiste hulgas osa ka Sutlema lasteaia Linnupesa lapsed.

Lasteaiast üle tee asuv metsatukk sütitas möödunud aastal tulise diskussiooni. Juunikuus tehtud lageraie pahandas kohalikke loodushoidjaid, kes olid selle vastu allkirju kogunud ja RMK-le mitmeid küsimusi esitanud. RMK jällegi selgitas, et raie oli õigusaktidega kooskõlas, ja lisas, et puistu oli halvas seisundis.

Kätte oli aga jõudnud aeg lageraielangile uued noored puud istutada. Sellest soovisid osa saada ka lähedal asuva lasteaia lapsed, kellele seda lahkelt võimaldati. Õpetussõnu, kuidas uut metsa kõige kiiremini istutada, jagasid külavanem Alar Haabma ja RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg.

Raiutud 1,7 hektari suurusele langile istutati 5400 mändi, mis on pärit Marana puukoolist. Nagu lastele selgitati, on üks hea abimees istutustoru, mille abil noored puuhakatised maasse pistetakse. Kõik väikesed ja suuremad huvilised said metsa istutamisel kätt proovida.

„Potitaimede istutustoruga istutamine on ligikaudu kolm korda tootlikum kui paljasjuursete taimede labidaga istutamine – potitaimi istutab üks inimene 1000-1500 taime päevas,” selgitas Emberg. Ta lisas, et juba sellel sügisel taimi ka hooldatakse, vabastatakse rohust ja võsast.

Kuna möödunud aastal tehtud raie puhul toodi halva olukorra põhjustajana välja ka juurepess, uurisime, kuidas see noort metsa mõjutada võib ja kas selle vastu ka kuidagi võideldakse. „RMK eesmärk ei ole ühtegi liiki, olgu see putukas (ürask) või seen (juurepess), lõplikult hävitada, RMK püüab nende liikidega koos toimetada. Juurepess on samasugune „jumala poolt loodud loom“ nagu kuuse kooreürask, mille tõrje vastu eelmisel aastal metsakaitsjate, sh ökoloogide vastuseis tekkis. Roosapess (juurepessu sugulane) on näiteks vääriselupaiga tunnusliik,” selgitas Emberg. Üks võimalus juurepessu ohjeldamiseks üleliia kahjustatud kohtades on Rotstop-preparaadi kasutamine. Seda kasutatakse aga peamiselt kuusikutes, kuhu istutatakse kuuski.

„Sutlema metsa lageraielankidele istutatakse männid. Sutlema metsa turberaielangid on kaaluka männienamusega, mistõttu ühelt poolt pole hetkel väga midagi tõrjuda ja teisalt ei tohiks juurepessu oht olla liialt suur ka tulevikus,” rääkis Emberg.