Rapla kalmistul, รผsna kabelitee alguses, on kaks puhkepaika, millel on รตnne olnud, kui pidada silmas vahepealse okupatsiooniaja mรคletamise keeldu ja mรคlestiste lรตhkumise tava. รks neist, see, mis jรครคb vรคravast tulijale paremat kรคtt, on รผhishaud, kuhu 75 aastat tagasi 30. augustil sรคngitati igavesele unele viimase saja aasta รผhe kรตige kohutavama suve ohvrid. Seal puhkab kutselisi sรตjavรคelasi, lihtsaid talumehi, kรคsitรถรถlisi, sรผรผtuid koolipoisseโฆ
On tรตesti pisukene ime, et รผhishaud, kuhu maeti venelaste vรตi nende kรคsilaste poolt tapetute maised kehad, elas suhtelises rahus รผle okupatsiooniaastad, mil โpuhtaโ ideoloogia valvurid jรคlgisid kiivalt kรตiki mรคrke, mis vรตisid meenutada lรผhikest iseseisvuse aega ja oma riiki, mille kaitseks anastajate vastu oli surma mindud.
See rohtu kasvanud, kuid siiski mitte pรคris hooleta jรคetud matmispaik, mis vรตis neile, kes kuulata tahtsid, mรตndagi jutustada, oli kummalisel kombel ideoloogiliste valvurite vaatealast justkui vรคlja jรครคnud. Oli see juhus? Vรตi loodeti algusest peale, et kรผll aastad kustutavad mรคlestuse ja siluvad kannatuste valu, kui neist ei rรครคgita?
Sinnapoole need asjad tegelikult ju liikusidki โ mida aasta edasi, seda vรคhem oli neid, kes kabelitee รครคrde รผhisele platsile maetutest midagi teadis. Nimedki ei kรตnetanud enam jรคreltulijaid, surma pรตhjusest rรครคkimata. Ainult kellegi Hirvelaane nimi liikus visalt ikka veel suust suhu, kuigi pรคris tรคpselt ei osatud seletada, kes ta niisugune oli olnud, kust tuli ja miks pidi ta just siin oma viimast und puhkama.
Teine ohtlikud ajad tervena รผle elanud mรคlestusmรคrk asub peaaegu Hirvelaane kรครคpa naabruses – sellest vasakut kรคtt รผle tee seisab uhkelt รผks obelisk, millel kirjalik viide Vabadussรตjale. Ehk eksitas sealt leitav saksapรคrane nimi, mille jรคrgi vรตinuks matmispaika kuidagi mรตisnikega siduda?
Kiri รผtleb, et seal puhkab keegi Georg Zimmermann
See Zimmermann ongi รผks vรตรตras mees Rapla kalmistul. Me teame temast รผsna vรคhe, kรผll siiski nii palju, et vรตime kinnitada: vaatamata vรตรตrapรคrasele nimele, oli tegemist tรคiesti puhta eestlasega, kes sรผndis 25. mรคrtsil 1874 Tartumaal Vaimastvere vallas Metsmusta kรผlas ja kirikukirja kanti sel puhul nimeks Jรผrri Pusep.
Tema isa Mihkel Pusep pidi olema jรตukas mees, kes on millalgi, arvata vรตib, et eelmise sajandi esimesel kรผmnendil, omandanud Harjumaal Rapla vallas Kodila mรตisa. Kas siis vรตi natukene varem on kogu pere vahetanud eestipรคrase perenime Puusepp saksapรคrase Zimmermanni vastu, mรตned, nagu nรคeme, on ka matsirahva eesnimed peenematega asendanud. Aga see ei ole neist veel automaatselt sakslasi teinud.
Ei ole รผhtegi mรคrki, mis vรตiks kinnitada, et Georg Zimmermann on kunagi Kodilas elanud. Kรผll on seda paika oma koduks pidanud tema vanemad ja vend Gustav, kes isa Mihkli surma jรคrel 1922. aastal mรตisa valitsemise enda kรคtte vรตttis. Gustav lahkus siit ilmast 7. novembril 1942 asumisele saadetuna Siberis Kirovi oblastis Verhoลกiลพemjes. Selline saatus siisโฆ
Georg Zimmermann on lรตpetanud Tartu gรผmnaasiumi ja siis 1915. aastal Gattลกina lipnike kooli. Maailmasรตjast vรตttis ta osa 429. Riia polgu koosseisus. 21. novembril 1918 tuli leitnant (1917. aastast) Zimmermann Eestisse ja mรครคrati Pรคrnu Kaitseliidu รผlemaks. Vabadussรตjas oli ta 3. jalavรคerรผgemendi kompaniiรผlem. Langes 2. juulil 1919 Lรคtis lahingus Kurtenhofi (Kurtu) raudteejaama lรคhistel. Alguses maeti ta Salaspilsi (Kirchholmi), kuu aega hiljem on isa toonud poja sรคilmed Eestisse, Rapla kalmistule.
Seoses kangelasliku vรตitlusega Kurtenhofi raudteejaama pรคrast, annetati Georg Zimmermannile postuumselt Vabaduse Risti II liigi 3. jรคrk.
Muide, 21. novembril 1917 autasustati leitnant Georg Zimmermanni Georgi mรตรตgaga selle eest, et ta 9. juulil 1917 lahingus Malovodรต kรผla juures viis oma roodu rรผnnakule ja lรตi vaenlase vรคlja nende positsioonidelt. Rรผnnaku kรคigus vรตeti vangi 144 sakslast.
Vaat niisugune mees oli Georg Zimmermann ehk Jรผri Puusepp.
Hans Hirvelaan vรตinuks olla ka tegelikult Rapla valla kodanik
Hirvelaanest teame natukene rohkem. Nรคiteks seda, et selle nime sai ta endale alles 1935. aastal. Sinnani kandis Hans Ingermanni perekonnanime.
Tรตnis Tรตnisson / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 12. oktoobri Raplamaa Sรตnumitest
