Sisuturundus
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistรถรถd Rapla maakonnas lรตpevad tรคnaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustรถรถd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid kรผsimusi esitama ja tagasisidet andma.
Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislรตik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlรตigust. Raudtee projekteerimistรถid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, รถkoduktid, sillad, tunnelid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.
Raudteelรตik hรตlmab Raplamaal:
– 5 raudteesilda
– 19 maanteeviadukti
– 1 raudteeviadukt
– 12 รถkodukti
Ca 100 truupi vee ja loomade lรคbipรครคsuks
Projekteerimisega paralleelselt viiakse lรคbi keskkonnamรตjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamรตjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pรคrnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislรตigus kolmes osas. Tรคnaseks on Rapla maakonnas valminud piirkonna esimese lรตigu (Harju – Rapla maakonna piir โ Hagudi) KMH, mida praegu veel lรคbi vaadatakse. KMH avalik vรคljapanek algab eeldatavalt 2021. aasta septembris ning aruande heakskiitmiseni loodetakse jรตuda 2022. aasta mรคrtsis.
Ehituslepingud ehitajatega
Rail Balticu Raplamaa esimeste rajatiste ehituslepingute sรตlmimine seisab ees kรคesoleva aasta suvel ja ehitustรถรถd lรคhevad lahti juba sel sรผgisel.
Sellel aastal on plaanis hakata rajama jรคrgmisi objekte:
1) Loone รถkodukt
2) Kรผnka tee viadukt
3) Tagadi tee viadukt
4) Urge รถkodukt
5) Kalevi รถkodukt
Juurdepรครคsuteed ehitusobjektidele
Kohila ja Rapla vallavalitsuse esindajatega arutleti aprillikuus esimeste rajatiste ehitustranspordi juurdepรครคsu teemal. Anti รผlevaade olemasolevate teede seisukorrast ja vaadati รผle Rail Baltic Estonia Oร esindaja poolt kohapealne teede olukord. Lepiti kokku, milliseid vallateid on vรตimalik kasutada ehitusmaterjalide transpordiks esimeste rajatiste ehitamiseks.
Et Rail Balticu ehituse ajal veoteed sรคiliksid, tuleb ehitajatel lisaks uute rajatiste ehitamisele sรคilitada ka olemasolevate teede seisukord. Selleks fikseeritakse enne ehituse algust koos ehitaja ja Rail Baltic Estonia Oร esindajaga teede seisukord.
Kaardistati รคra olemasolevate teede seisukord, vt fotol Kurtna tee praegune seisukord, mille kaudu on vรตimalik liikuda rajatava Urge รถkodukti juurde.
Ehitaja peab arvestama olemasolevate kruusa- ja freespurukattega veoteede eelneva parendustegevusega. Nรตrga kandevรตimega kohtades tuleb enne pรตhitรถรถde teostamist viia lรคbi teede kandevรตime tรตstmisega seotud ehitustรถid, et oleks vรตimalik ehituse ajal tagada rasketehnika ligipรครคs ehitusobjektile.
Rail Balticu rajatiste ehitustรถรถde kรคigus tagatakse elanikele ja kohalikule transpordile takistusteta liiklus.
Algatati Raplamaa kohalike peatuste planeerimise ja projekteerimise hange
Hanke eesmรคrk on leida peatรถรถvรตtja, kelle รผlesandeks saab olema Rail Balticu Kohila, Rapla ja Jรคrvakandi peatuste detailplaneeringute koostamine ning terviklik projekteerimine kuni ehituslubade taotlemiseni. Samuti kolme erineva modulaarse jaamahoone ja ooteplatvormide vahelise รผlepรครคsu tรผรผp-projekteerimine, mida oleks vรตimalik kasutada ka teistes Rail Balticu kohalikes peatustes รผle kogu Eesti. Jรคrgmistes kohalikke peatusi puudutavates hangetes on plaanis viia sama protseduur lรคbi Harjumaa ja Pรคrnumaa peatuste osas, kuid ilma hoone tervikliku projekteerimiseta.
Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Balticu kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad รผksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepรครคsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud suur nn landmark tรผรผpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.
Raplamaa Rail Balticu kohalike peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud kรผsimustes Rapla maakonnas vรตtke รผhendust: Arto Lille, rajatiste ja pรตhitrassi projektijuht – [email protected]
Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt pรตhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks 328 maatรผkki. Maade omandamise menetlusi viib lรคbi Maa-amet.
Maade omandamisega seotud kรผsimuses vรตtke รผhendust:
Katrin Rannama, maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]
Raudtee kulgemise ja tรคna planeeritud objektide asukohaga on vรตimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub www.rbestonia.ee.
