Esmaspäeval algas Loodusfestival, mille raames nädalavahetusel toimuv loodusvaatluste maraton ulatub ka Raplamaale. See on suurepärane võimalus loodushuvilistel oma teadmisi täiendada.
Tänavune loodusfestival on juba seitsmes. Seda korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Festival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. Selle aasta festival keskendub koostööle looduses.
Programmi kuuluvad vestlusringid, loengud, filmiõhtud, näitused ja palju muud. Üheks traditsiooniliseks loodusfestivali osaks on kujunenud loodusvaatluste maraton. Tänavu toimub see 12.-13. juunil. Maratoni idee on lihtne. Eesmärk on panna kirja võimalikult palju ühe ööpäeva ehk 24 tunni jooksul kohatud liike. Kõige lihtsam viis on minna selleks mõnele registreeritud avalikule vaatlusalale.
Raplamaal avatakse nädalavahetusel neli avalikku vaatlusala – Kuusikul, Lipametsa ja Sõtke külas ning Viliveres. Lisaks on registreeritud ka üks eramaal asuv vaatlusala Palamulla külas. Avalikel vaatlusaladel on tihtipeale maratoni tarbeks ka muid tegevusi planeeritud. Sõtke külas asuvad üks vähestest säilinud saarikutest, muinsuskaitsealuse muinaslinnuse ringvallil ehk Kantsimäel olev puistu ja looduskaitsealune Sõtke paepaljand.
Laupäeval alustatakse putukate retkega Siimu-Jüri talumaadel, mida juhendavad Urmas Jürivete ja Uno Roosileht. Hiljem saavad huvilised minna taimeretkele koos botaanik Thea Kulliga. Õhtul tutvustab imetajaid Kertu Jaik. Ühtlasi on plaanis paigaldada hiirte eluslõksud, mille saak kontrollitakse üle järgmisel hommikul, et kinni püütud loomad taas vabadusse lasta.
Võimalusel toimub Peep Männili juhendamisel vee-elustiku uurimine vanas linaleoaugus ning õhtul putukate vaatlus valgustatud linal Allan Selini juhendamisel. Pühapäeva varahommikul kuulatakse ja vaadatakse Monika Laurits-Arro juhendamisel linde.
Sõtke küla loodusvaatluste maratoni korraldav Maarika Männil ütleb, et oodatud on kõik inimesed olenemata nende eelnevatest loodusalastest teadmistest. „Loodusega paremini tuttavaks saada ongi kõige parem erialaspetsialistide abil, kes teavad ja tunnevad. See on kohalikele väga hea võimalus tulla ja uudistada. Raplamaa tervikuna ja Märjamaa sealhulgas on ikka tohutu põneva loodusega kant,” ütles ta.
Ühelt poolt on päev hea võimalus täiendada loodusalaseid teadmisi. Teisalt on Männili sõnul selle eesmärk inimestele ka andmebaase tutvustada. Nimelt kannavad osalejad kõik ööpäeva jooksul tuvastatud liigid andmeportaali, kus need on avalikult kõigile kättesaadavad (v.a I kaitsekategooria liigid). See on Männili sõnul üks viis, kuidas aidata kaasa Eesti loodusrikkuse järjepidevale kaardistamisele.
Sõtke külas on loodusvaatluste maraton esimest korda. Männil selgitas, et varem on ta üritust korraldanud koos Jüri Kõivuga Kuusikul. „Aga tegelikult on meil hästi palju inimesi, kes tahaksid, et just nende kodukandis ka tehakse,” ütles Männil ja seega liigub ta nüüd erinevates kohtades. Väike huviliste järjekord on juba moodustunud.
Jüri Kõiv on jäänud truuks Kuusikule, kus tänavu toimub juba neljas vaatlusmaraton. Osa on võetud 2018. aastast alates, kui seda korraldama hakati. Kaks aastat tagasi tuvastati just Kuusikul kõige enam liike 24 tunni jooksul.
Ka tänavu on plaanitud teemad väga eriilmelised. Samblaretke juhendavad Tiiu Kupper ja Mare Leis, ööliblikaid tutvustavad Mari Leppik ja Kaido Kärner, linnuretkele viivad Jaak Tammekänd või Jüri Kõiv ning putukatest räägib Viio Aitsam.
Kõiv rääkis, et esinejad on valitud ikka peamiselt isiklike kontaktide abil, kuid lisas, et eelnevatel aastatel ei ole Kuusikul kuigi palju samblaid tuvastatud. Seega otsiti tänavu just nimelt sammalde spetsialisti, et tema kaasabil teadmisi pisut täiendada.
