Mai lõpus algas taas iga-aastane riiklik karuputke võõrliikide tõrje. Tänavu tellib Keskkonnaamet hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet ligi 2300 hektaril. Leviku peatamiseks tuleb tõrjesse hõlmata kõik kasvukohad.
Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka kodumaisele loodusele, mistõttu tuleb neid tõrjuda. Keskkonnaameti tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest.
Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis tehtud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on nende levik ja kasvukohtades esinemise tihedus aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud ning karuputki võib kohata järjest harvem. Kaevamise teel tõrjumine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on lubatud karuputki tõrjuda ainult labidaga kaevates.
2020. aastal lisandus rekordarv uusi karuputke võõrliikide kolooniaid, mis varem Keskkonnaametile teada ei olnud. „Eelmise aasta üleskutse karuputke võõrliikide kasvukohtadest teatamiseks kandis vilja – kaardistasime 754 uut kolooniat kogupindalaga 174 hektarit. Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab levikut ja võõrliikide Eestist hävitamiseks kuluvat aega vähendada,“ selgitab Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb neil karuputke võõrliikide tõrjega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitabki Keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil.
„Tuletame kõigile meelde, et kuigi tõrje on Eestis juba palju aastaid kestnud, ootab Keskkonnaamet endiselt teateid karuputke võõrliikide kasvukohtadest. Ettevaatlikult ja rahulikult tegutsedes soovitame maaomanikel ise üksikud taimed välja kaevata, nii on tõrje kõige kiirem ja tõhusam,“ kinnitab Eike Tammekänd.
Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. See tähendab, et nende kasvatamine ja leviku mistahes viisil soodustamine on keelatud.
Ohtlikeks invasiivseteks võõrliikideks on nii Eestis kui ka kogu Euroopas kuulutatud hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum), Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) ja pärsia karuputk (H. persicum). Kiire leviku ja paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad need liigid meie looduslikke kooslusi. Lisaks tekivad inimesel kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid) ning mahla silma sattumine võib põhjustada pimedaks jäämist.
Kodumaised siberi karuputk ja veel üks võõrliik Lehmanni karuputk on küll välimuselt üpris sarnased, kuid ei ole invasiivsed.
