Koduloolane: Teateid tulevaselt Raplamaalt

Olevik 1893. aastal

4. januar

Lr. Raplast. Sügisel pidiwad siin ligikonnas rohkem osa wiinawaabrikuid seisma jääma, sest et kartohwlid puudusivad, nüüd on kuulda, et selle asemel maisi on wõtnud, kuna mõned seisawad.

Kui palju kirikuõpetajad kõrtsi elu parandamise kohta wõiwad mõjuda, wõib Kose lähikonnas näha, kus kirikukõrtsi enam olemas ei ole. Ja ka muid kõrtsisi harwemine. Sellepärast on sääl ka rahva elust palju sagedamine hääd kuulda, kui näiteks Juuru kihelkonnast, kus kõrtsielu õitsemas.

18. januar

Koolid on oma hariduse töö meie noorsoo kallal jälle ette võtnud ja meie soowime neile südamest jõudu. Andku taevas, et koolera pärast kooliaega tarwis ei oleks lühendada!

25. januar

Wigalast teatatakse meile nüüd weel ühest koledast loost, et sääl mineva kuu keskel K. talu peremees magamise päält omast sulasest, ühest hulgusest ja wargast ära tapetud on saanud. Kuulu järele oli peremehe naine koguni sulasega ühes nõus olnud, nagu ka nende weike laps on tunnistanud. Mõlemad ootavad wangikojas kohtu otsust.

Lr. Raplast. Siin on koduse õlle tegemine ja pruukimine wäga moodis, aga hääd sellest ei ole, waid ikka paha. Mõne perekonna elu on pühade ajal otse kui kõrtsieluks muudetud. Külasi mööda on palju kiskumist, wandumist ja palju kõnesi kuulda.Wiina aktsiisi kõrgendus ei ole siin ka selle joogi tarwitamises wähenemist toonud.

1. webruar

Lr. Raplast. Siin on külm enamasti igas peres kartohwlid ära wõtnud niisama ka mõisates, kus kartohwlid põllul kuhjas seisawad. Seemnekartohwlite hind saab kewadel küll õige kõrgeks tõusma ja soowida oleks, et need, kellel weel pisut üle on jäänud, neid mitte wiinawabrikutesse ei annaks. Rukkid maksavad meil praegu 12 rbl. setwert ja talupoegadel ei ole andagi, ainult mõisatelt wõib weel saada.

Juurus on 8-15 januaril Siberi katku kätte 14 hobust, 47 weist, 60 lammast ja 10 siiga haigeks jäänud.

8. webruar

Lr. Raplast. Siin on lammaste seas suremine alganud ja mõned on juba neist üsna ilma. Juuru kihelkonnas Hõreda mõisas on juba 30 wasikat ära surnud.

Juuru kihelkonnas Siberi katku kätte haigeks jäänud loomadest on, nagu R. Beob teatab, ainult üks ära surnud. Teised on terveks saanud ja arstlisest küljest on hoolt kantud, et uusi haigusi enam ette ei ole tulnud.

15. webruar

Lr. Raplast. Seli walla magasi wili mõõdeti 5. skp. ümber, sest wanade halwade lukkude pärast oli umbusaldus kaswama hakanud ja põhjust oligi seks, sest 16 setverti rukkid, 16 ts. kaeru ja 6¹/₂ ts. otre tuli puudus. Mõned kahtluse alused on ülekuulamise alla wõetud.

Rapla karskusseltsi põhjuskirjad on 28. januaril kinnitatud saanud.

1. märts

Wiimaste nädalate sees on 10 kubermangus 228 in. kolerasse haigeks jäänud. Ja 88 surnud. Arstide seltskondades on wiimasel ajal kõne all olnud, kui tähtjas metsade rohkus kolera wastu wõitlemises on.

Metsa aluses maapinnas ei sigine üleüldse ühegi haiguse idud, kust siis ka tuleb, et metsas õhk ja wesi nii puhtad on. Mida rohkem metsa, seda wähem kolera ja üleüldse kõigi tõbede laiali lagunemist karta.

8. märts

Ruttlik. Kuulu järele taheti laadaplatsile kindlad laudpoed ehitada. Soovida oleks, et need niisugusteks kongideks ei tehtaks kui Pottis, Märjamaal ja mõnes kohas mujal näha. Rapla, Keila ja Ambla laadad oliwad tänawu ühel päewal ja laadakaupmehed pidiwad kolme laada asemel ühega leppima.

Lr. Raplast. Seli valla magasi viljast leiti ühel pärastisel mõõtmisel veel 1¹/₂ setverti otre puuduvat, nii et ühtekokku 44 setverti puudus oli.

Rapla laat skp. oli kaunis perekas. Hobuste eest makseti hääd hinda, aga siin ei ole palju häid hobuseid saada. Sarvloomade hind oli madal ja neid oli ka vähe. Waja oleks kõwasti selle pääle waadata, et hobuste piinamine laatadel kaob.

5. aprill

Lr. Rapla wallawanem teadustab awalikus kuulutuses, et need inimesed, kes pulmades joobnult peiupoisiks on, kui ka tõised, Alu (Rapla kiriku kõrts) kõrtsi ette koguvad ning sääl inetumalt endid üles peavad, wastutamisele wõetakse ning kohtu kätte karistada antakse. Nagu kuulda, olla juba mõned karistatud, mida wiina wennad karskusseltsi süüks ajavad. Nõndasamuti tulevad ka need karistuse alla, kes seda rumalat kombet, surnupuusärgi pääl istuda, tarwitavad.

Lr. Raplast. Rapla Karskusseltsi avamine oli Lihawõtte wiimasel pühal, 30. märtsil. Avamise kõne pidas sinne asetäitja Luteri õpetaja Girgensonse Kaana linna pulma wee wiinaks tegemise pääle toetades ja tõi näituse najal ette, et ka wiin olla Jumala and, sest ega muidu Jumal ise poleks wiina teinud ja jäi selle juurde, et wiina peab wõtma, aga mitte palju. Ka arvas ta, et kõrtsmikud peavad parajalt müüma ja mitte ennast selle rahaga roojastama, mis liia müümise pärast saab. Pääle kõne teatas õpetaja, et selts olla teda esimeheks palunud, aga tema ei saa võtta seda ametit wastu.

Siis pidas president awamise kõne ka vaimulikul põhjal. Peeti veel üks waimulik kõne ühe palwe wenna poolt. Selts töötab waimuliku põhja pääl, mis kõige kindlamaks arvatakse. Lõpuks loeti põhjuskiri ette, tuletati Keisri armu meelde, mille peale riigilaulu lauldi. Rapla karskuse seltsi eestseisus on järgmine: esimees kohaomanik A. Erma Raikkülast, abi Kabala kooliõpetaja Topmann, kassahoidja J. Uustalu kooliõpetaja Alus, abi Karl Masing, kirjatoimetajad kirjutaja Maksim ja Welmann. Liikmete arv ühes 25 asutajaga praegu ligi 70. Kõige suuremat tänu olgu Rapla ühendatud wallale, kes oma maja kooskäimiseks kasutada laseb ja iseäranis ka wallawanemale, kes asja kõigiti toetab.

19. aprill

Lr. Raplast. Rõõmustav sõnum oli Oleviku sees Wõrumaa rahvakoolide kohta lugeda, kus tähendatakse, et Rõuge kihelkonnakoolis ligi 400 last käiwat. Mis peame aga meie Harjumaa mehed sinna ütlema, kui meelde tuletame, et Rapla naabri kihelkonnas Hageris praegu kolm parajat walda üsna ilma wallakoolita on, nimelt: Kelba, Ohulepa ja Adila. Mis siin veel kihelkonnakoolist kõneleda.

Lr. Raplast. 11. skp. kiskusivad Rapla leeripoisid kiriku kõrtsi ees, kus neid valla politsei lahutamas ja keelamas käis. Asi läheb kohtu kätte.

7. junil

L.J. Läänemaalt. Rukis näikse juba loomisega hakatust tegewat, rohi heinamaal ja aasadel on jõudsaste kaswamas, wihma on ka kauniste tulnud, mis tõuwiljaseemnele hääd edenemist andis. Kolera wastu kaitsemiseks on puhtuse eest kauniste hoolt kantud ja politsei agaral toimetusel kubermangu walitsuse eeskirjade järele kõrtsides puhas olek walitsemas. Enamiste igale poole kõrtside juurde on peldikud tehtud, nõnda et seina ääred reostamata jäävad. Siiski on siin ja sääl selles asjas veel mõnda soovida.

Waldade ühendamise ja uue walla majade ehitamise korraldamine täidab siin pool meeli põnevusega ja sagedaste on paraku jonniajamist näha, sest üks tahab wallamaja ühte, teine teise kohta ehitada.

14.junil

M.U. Wigalast. Öösel 8/9 skp. põles Roodi kõrts maani maha. Kõrtsipidaja varandus ja loomad on kõik sisse jäänud. Sääl kõrtsi ümbruses elutsewat juba ammugi wargate seltskond.

28. juni

Wigala walla majas oli pühapäeval 20. juunil Wigala laulu- ja muusikaseltsi avamine. Rahvast oli kaunis rohkesti kokku tulnud, nii et kaunis ruumikas wallamaja saal peaaegu täis oli. Kõige päält luges kooliõpetaja hra Pilman põhjuskirja ette ja seletas muusika wõimust ja tähtsusest. Sellepeale mängis Wigala wiiulikoor paar mängutükki ja siis hakkas seltsi liikmete wastu wõtmine. Wastu wõeti 45 liiget. Nüüd algas eestseisuse walimine. Esimeheks waliti Welise õigeusu preester S. Sepp, kassahoidjaks Wigala walla kirjutaja M. Pertelmann, kirjatoimetajaks kooliõpetaja J. Pilman ja muusikajuhatajaks kingissepp H. Lillesmägi. Kui walimine toimetatud oli, avas president seltsi kõnega Eesti rahva minevikust ja soovis, et Eesti rahva seas laul jälle nii kõlaks kui enne orjapõlve. Pääle selle lasti Keisri Majesteeti ja seltsi eestseisust elada.

Lr. Raplast. 10. juunil kukkus Seli mõisa teomehe poeg kahe hobuse wankri pääl oleva sõnnikukoorma otsast maha. Pää pääle kukkudes jäänud õnnetu kohe keeletumaks ja meeletumaks. Wiidi Rapla tohtri juurde ja arvatakse, et elama jääb.

(Järgneb)