Tarmo Lukk on Rapla valla omavalitsussüsteemis tuttav tegija. Ta on olnud viimase viie volikogu koosseisu liige ning eelmises koosseisus oli ta volikogu esimees. Praegu on ta aseesimehe ametis. Otsus on langenud – Lukk kandideerib ka järgmisesse volikogusse, kuid üks suur muudatus on siiski toimunud. Varem kandideeris ta Isamaa erakonna nimekirjas, nüüd on ta üle läinud Reformierakonna nimekirja.
Millest selline muutus? “Poolteist aastat ütlesin oma erakonnakaaslastele (Isamaa erakond – toim), et ma annan võimaluse kellelgi teisel koostada nimekiri ja viia see valimistele. Tulemus oli see, et üritajaid oli, aga töö jäi poolikuks. Volikogu töö on meeskonnatöö ning niisama lipulehvitamisega ei ole seal midagi teha. Kuna sisulist nimekirja ei tekkinud, ütlesin, et ma taandan ennast sellest nimekirjast,” rääkis Lukk.
Ta lisas: “Taandasin enda nime selle mõttega, et ma tõmbungi kõrvale, aga enne nimekirjade esitamist võttis minuga ühendust Kalle (Toomet – toim) ja küsis, mis seis on. Vastasin, et seisu ei ole. Siis ta tegigi mulle ettepaneku kandideerida Reformierakonna nimekirjas. Ma ei olnud kohe päri. Tahtsin saada tagasisidet, kas nende nimekirja liikmed on nõus, et ma nendega liitun. Vaieldamatult olen ma konservatiivsema mõttelaadiga kui Reformierakond,” sõnas Lukk.
Tulemus oli see, et keegi n-ö protesti sisse ei andnud ning Lukk kandideeribki enda jaoks uues erakonnas. Teisi võimalikke variante ta enda sõnul ei kaalunudki. Ja ega Reformierakond olegi talle võõras. Viiest seni Rapla volikogu koalitsioonis oldud perioodist on ta olnud seal koos Reformierakonnaga neli korda.
Koolivõrgu korrastamine
Olles olnud pikaaegne volikogu liige, on tal põhjalik ülevaade valla seisust ja tegemistest. Ta ütles, et kogemusele tuginedes saab väita, et uue volikogu moodustamisel on kaks võtmemomenti. Esimene neist on praegu – valimistele eelnev periood, kui kandidaadid käivad välja oma visioonid. Kui valimised saavad läbi, tuleb järgmine võtmemoment, milleks on koalitsiooniläbirääkimised. Lukk ütles, et nende käigus valmivas lepingus peavad suunad ja põhimõtted olema sätestatud võimalikult täpselt.
“Kõike ei pea punktuaalselt kokku leppima, aga koalitsioonileping peaks olema informatiivne, mitte üldsõnaline. Paraku on need jäänud üldsõnaliseks ja siis tekivad töö käigus probleemid ning enam ei saada patiseisust välja,” rääkis Lukk.
Ühe Rapla valla ees seisva väljakutsena näeb ta koolivõrgu korrastamist. See on olnud Luki sõnul valla prioriteet juba viimased kümmekond aastat. Ta tõi välja, et õige tegu oli viia täiskasvanute õpe kutseõppega sama katuse alla. Sellega viitas ta tõigale, et alates käesolevast õppeaastast toimub täiskasvanute õpe Kehtna kutsehariduskeskuses ning Rapla täiskasvanute gümnaasiumit enam ei eksisteeri.
“See annab lisavõimalusi inimestele, kes soovivad täiendada oma haridust ja hiljem omandada ka kutse,” rääkis Lukk. Lisaks ütles ta, et haridusvõrgu korrastamise alla käivad Kaiu põhikooli ja Kabala põhikooli renoveerimine ning Rapla muusikakoolile uue hoone rajamine. Ta avaldas lootust, et järgmise volikogu perioodi jooksul saavad need asjad tehtud.
Ühinemine Kehtna vallaga?
Viimastel aegadel on Rapla vallas üles kerkinud mitu emotsionaalset teemat. Nende seas näiteks hooldekodu rajamine ja Okta Centrumi tulevik. Need kerkivad kindlasti järgmise volikogu ametisoleku ajal päevakorda. Lukk pakkus välja, et hooldekodu kõrval võiks olla ka päevakeskus.
“Meil on eakaid inimesi, kes on kodus nagu vangis ja nad ei pääse liikuma. Hommikul lähevad noored tööle ja nad võiksid vanemad tuua päevakeskusesse. Nad saavad seal olla päeval koos omasugustega ja õhtul saavad koju tagasi. Siis ei oleks vaja neid paigutada hooldekodusse. Nii saavad nad palju inimväärsemat elu elada. Olen püüdnud seda mõtet elus hoida, aga ei ole kaugele jõudnud,” rääkis Lukk. Päevakeskused ei asendaks Luki visiooni järgi hooldekodu, vaid eksisteeriksid paralleelselt.
Kohaliku elu tulevikku saab vaadata kahest vaatenurgast. Üks on valla sisse vaatamine, teine väljapoole. Mõlemad on samamoodi olulised. Näiteks koolivõrgu edendamist ja Okta Centrumi küsimust saab pidada vallasiseseks küsimuseks. Samuti kiitis Lukk praeguse volikogu otsust eraldada raha elamuarenduseks arendajatele, kes ehitavad kaheksa korterit või enam. Sellele toetusele on tänaseks kvalifitseerunud nii Mahlamäele kui ka Kuusiku teele rajatavad kortermajad. Aga ka see on vallasisene küsimus.
Teine valdkond on aga Rapla valla tulevik väljastpoolt vaadatuna. Ka siin käis Lukk välja paar ideed, millele järgmise perioodi jooksul tähelepanu pöörata. Üks neist on Rapla ja Kehtna valla ühinemine. Sellekohast otsust ei ole küll langetatud, kuid mõtteid on lendu lastud. Lukk ütles, et järgmine volikogu peaks selles osas tööle asuma. “Mina toetaksin Rapla ja Kehtna valla ühinemist,” ütles ta.
Pärast 17. oktoobrit on näha, kas koalitsiooniläbirääkimiste laua taha kaasatakse ka Reformierakonna esindajad, kuid Lukk toonitas, et isegi kui koalitsioonilepingu valmimine võtab aega natuke kauem, ei tohiks selles probleemi näha. Peaasi, et selle punktid oleksid võimalikult konkreetsed.
