Enne 14. oktoobril Rapla kultuurikeskuses toimunud haldusreformi ettevalmistavat seminari esitas Raplamaa Omavalitsuste Liit rahandusministeeriumile rea küsimusi, millele seminari ajaks veel vastuseid ei olnud. Koos seminari kokkuvõtetega saadeti ka vastused.
Miks ei ole haldusreformi lähtekohtade, korraldamise printsiipide ja eesmärkide kohta adekvaatset informatsiooni?
Haldusreformi kontseptsioon ja eelnõud on valmimas, maakondades toimunud seminaride üks eesmärk oligi anda ülevaade seni tehtust ning saada veel kohtadelt sisendit, mida reformi alusdokumentide valmimisel arvestada. Seega palume veel natuke kannatust, lõplik kava siiski alles valmib.
Miks ei ole haldusreformi lähtekohtade, korraldamise printsiipide ja eesmärkide kohta adekvaatset informatsiooni?
Haldusreformi kontseptsioon ja eelnõud on valmimas, maakondades toimunud seminaride üks eesmärk oligi anda ülevaade seni tehtust ning saada veel kohtadelt sisendit, mida reformi alusdokumentide valmimisel arvestada. Seega palume veel natuke kannatust, lõplik kava siiski alles valmib.
Me soovime täpsemalt teada, millistest näitajatest koosneb omavalitsuse haldusvõimekus? Mis on praeguses omavalitsussüsteemis halvasti, et seda on vaja muuta?
Uuringuid omavalitsuste teemal on tehtud aastate jooksul päris palju, kõiki neid siinkohal üles lugeda läheks antud vastuse formaadist välja. Näiteks riigikontroll on teinud ja avalikustanud erinevaid analüüse ja toonud välja probleeme omavalitsuste toimimises erinevates konkreetsetes valdkondades. On omavalitsuste võimekuse indeksi uuringute materjalid läbi aastate jmt.
Kohalike korralduslike ülesannete täitmise võimekuse osas on ekspertkomisjon arutluste tulemusel jõudnud viie kohaliku omavalitsuse põhikompetentsini, mis peaks pädeva ametniku vormis tagama igas KOV-üksuses peamiste korralduslike ülesannete kvaliteetse täitmise: juriidiline võimekus (juriidiliselt asjatundliku asjaajamise tagab vähemalt üks erialase ettevalmistusega ja/või kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav spetsialist vallavalitsuse ametiasutuses); finantsjuhtimise võimekus (pädeva finantsjuhtimise tagab vähemalt üks erialase ettevalmistusega finantsjuhtimise spetsialist omavalitsuse ametiasutuses); asjatundlik arendustöö, sh ettevõtluskeskkonna arendamine ja väliskoostöö; asjatundlik planeerimine ja maakorraldus; asjatundlik ehitus-, liiklus- ja keskkonnakorraldus ning järelevalve.
Üldpõhimõttena ei ole reformi kavandades keskendutud niivõrd sellele, mis on seni olnud halvasti, vaid otsitakse laiapõhjalistes aruteludes vastust, milline oleks optimaalne omavalitsus tulevikus.
Uuringuid omavalitsuste teemal on tehtud aastate jooksul päris palju, kõiki neid siinkohal üles lugeda läheks antud vastuse formaadist välja. Näiteks riigikontroll on teinud ja avalikustanud erinevaid analüüse ja toonud välja probleeme omavalitsuste toimimises erinevates konkreetsetes valdkondades. On omavalitsuste võimekuse indeksi uuringute materjalid läbi aastate jmt.
Kohalike korralduslike ülesannete täitmise võimekuse osas on ekspertkomisjon arutluste tulemusel jõudnud viie kohaliku omavalitsuse põhikompetentsini, mis peaks pädeva ametniku vormis tagama igas KOV-üksuses peamiste korralduslike ülesannete kvaliteetse täitmise: juriidiline võimekus (juriidiliselt asjatundliku asjaajamise tagab vähemalt üks erialase ettevalmistusega ja/või kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav spetsialist vallavalitsuse ametiasutuses); finantsjuhtimise võimekus (pädeva finantsjuhtimise tagab vähemalt üks erialase ettevalmistusega finantsjuhtimise spetsialist omavalitsuse ametiasutuses); asjatundlik arendustöö, sh ettevõtluskeskkonna arendamine ja väliskoostöö; asjatundlik planeerimine ja maakorraldus; asjatundlik ehitus-, liiklus- ja keskkonnakorraldus ning järelevalve.
Üldpõhimõttena ei ole reformi kavandades keskendutud niivõrd sellele, mis on seni olnud halvasti, vaid otsitakse laiapõhjalistes aruteludes vastust, milline oleks optimaalne omavalitsus tulevikus.
Kui soovitakse muutusi omavalitsuste tasandil, siis on vaja ette näha ka muutused regionaalhalduse ja keskvalitsuse tasandil. Miks ei ole praeguses haldusreformi käsitluses seatud eesmärgiks lisaks omavalitsusreformile regionaalhalduse ja keskvalitsuse reform?
Vabariigi Valitsus on kokku leppinud ka riigireformi tegemise, mis on suunatud enam keskvalitsuse asutuste ümberkorraldustele. Näiteks on valitsusel plaanis analüüsida ja töötada välja valitsussektori asutuste ülesannete ja paiknemise põhimõtted, et korrastada riigihaldust, tagamaks avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid, lisaks keskvalitsuse ametikohtade vähendamine 3000 võrra, ministeeriumide ja ametite hallatavates asutustes kaugtöö kohtade loomine, riigi tugiteenuste tsentraliseerimine jne.
Ka siinkohal tutvustatava haldusreformi ehk kohaliku omavalitsuse reformi raames on plaanis pakkuda lahendused lisaks maavalitsustelt omavalitsuslike ülesannete üleandmisele omavalitsustele või nende koostööorganitele ka maavalitsuses KOV-i üle teostatava järelevalve kaasajastamiseks ning maakondades harukondliku ja territoriaalse juhtimise ühtlustamiseks. Regionaalhalduse reorganiseerimise täpsemad valikud sünnivad riigireformi käigus 2016. aastal.
Vabariigi Valitsus on kokku leppinud ka riigireformi tegemise, mis on suunatud enam keskvalitsuse asutuste ümberkorraldustele. Näiteks on valitsusel plaanis analüüsida ja töötada välja valitsussektori asutuste ülesannete ja paiknemise põhimõtted, et korrastada riigihaldust, tagamaks avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid, lisaks keskvalitsuse ametikohtade vähendamine 3000 võrra, ministeeriumide ja ametite hallatavates asutustes kaugtöö kohtade loomine, riigi tugiteenuste tsentraliseerimine jne.
Ka siinkohal tutvustatava haldusreformi ehk kohaliku omavalitsuse reformi raames on plaanis pakkuda lahendused lisaks maavalitsustelt omavalitsuslike ülesannete üleandmisele omavalitsustele või nende koostööorganitele ka maavalitsuses KOV-i üle teostatava järelevalve kaasajastamiseks ning maakondades harukondliku ja territoriaalse juhtimise ühtlustamiseks. Regionaalhalduse reorganiseerimise täpsemad valikud sünnivad riigireformi käigus 2016. aastal.
Millal, kus ja kuidas saavad omavalitsused näha pikema ettevaatega omavalitsuste rahastamismudeleid? Kas ja millal taastub omavalitsustele laekuv tulumaksu protsent, kas on plaanis muudatused tasandusfondi valemis?
Valitsuse tööplaanis on kokku lepitud rahastamismudeli ülevaatamine, nii et seda tehakse kindlasti ja vastavad arutelud on käimas. Täpsemalt kirjutatakse ka rahastamisteemalised võimalikud muutmisettepanekud lahti haldusreformi valmivas kontseptsioonis. Tuleb ka arvestada, et mistahes olulised muudatused KOV-i rahastamise süsteemis nõuavad laiapõhjalisi poliitilisi kokkuleppeid.
Valitsuse tööplaanis on kokku lepitud rahastamismudeli ülevaatamine, nii et seda tehakse kindlasti ja vastavad arutelud on käimas. Täpsemalt kirjutatakse ka rahastamisteemalised võimalikud muutmisettepanekud lahti haldusreformi valmivas kontseptsioonis. Tuleb ka arvestada, et mistahes olulised muudatused KOV-i rahastamise süsteemis nõuavad laiapõhjalisi poliitilisi kokkuleppeid.
KOV-i haldusreformi materjalides on juttu, et hindamiskriteeriumide kujundamisel soovitakse lähtuda KOV-i tulevikumudelist. Kas see mudel on valminud, kus seda mudelit näha saab? Kas selles mudelis on käsitletud omavalitsuse seoseid külakogukonna, regionaalhalduse ja keskvalitsusega?
KOV-i tulevikumudeli elemente kirjeldatakse valmivas haldusreformi kontseptsioonis. Ka maakondlike arutelude mõttevahetused selle üle, mida tuleviku omavalitsustelt oodatakse, on siin täiendavaks sisendiks.
KOV-i tulevikumudeli elemente kirjeldatakse valmivas haldusreformi kontseptsioonis. Ka maakondlike arutelude mõttevahetused selle üle, mida tuleviku omavalitsustelt oodatakse, on siin täiendavaks sisendiks.
Ühinemisotsuste läbirääkimistel on olulisemaid usaldus ja kindlustunne tulevikus suhtes. Otsustajad (elanikud, volikogud) peavad teadma, millised õigused, kohustused ja võimalused on ka viie või kümne aasta pärast. Mõned näited: juhul, kui soovitakse luua üks kogu praegust maakonda hõlmav üks suur omavalitsus, kas siis kaob maakonna ühistranspordidotatsioon?
Teema on korduvalt teadvustatud ja piirkondliku ühistranspordi rahastamise süsteem vajab optimaalset lahendamist koostöös MKM-iga. Kindlasti senine maakondlik ühistranspordi dotatsioon iseenesest ei kao ja inimestele vajalikud liikumisvõimalused piirkondades tuleb parimal võimalikul viisil kindlustada ka edaspidi.
Teema on korduvalt teadvustatud ja piirkondliku ühistranspordi rahastamise süsteem vajab optimaalset lahendamist koostöös MKM-iga. Kindlasti senine maakondlik ühistranspordi dotatsioon iseenesest ei kao ja inimestele vajalikud liikumisvõimalused piirkondades tuleb parimal võimalikul viisil kindlustada ka edaspidi.
Kui tekib maakonnasuurune omavalitsus, siis missugused maakondlikud ja keskvalitsuse ülesanded võiks selline KOV üle võtta? Kuidas täiendavaid ülesandeid finantseeritakse? Mis saab maavalitsusest, kui tekib maakonna-suurune omavalitsus?
Teema on arutusel, lõplikke otsuseid veel ei ole langetatud. Võimalikke variante maavalitsuse omavalitsuslike ülesannete üleandmiseks KOV-idele on ka tutvustatud ja arutatud kõigil maakondlikel aruteluseminaridel, nt maakondlik arengukava, ühistransport. Samas riikliku järelevalve funktsioon tuleb igal juhul tagada ka edaspidi. Tõenäoliselt täpsustub maavalitsuse roll selles suunas, jäädes riigi esindajaks kohapeal.
Teema on arutusel, lõplikke otsuseid veel ei ole langetatud. Võimalikke variante maavalitsuse omavalitsuslike ülesannete üleandmiseks KOV-idele on ka tutvustatud ja arutatud kõigil maakondlikel aruteluseminaridel, nt maakondlik arengukava, ühistransport. Samas riikliku järelevalve funktsioon tuleb igal juhul tagada ka edaspidi. Tõenäoliselt täpsustub maavalitsuse roll selles suunas, jäädes riigi esindajaks kohapeal.
LEADER-i tegevusgrupid on asutatud kindlate reeglite alusel. Mis saab LEADER-i tegevusrühmadest ja rahastamisest, kui tekib maakonnasuurune omavalitsus?
Küsimus vajab lahendust koostöös maaeluministeeriumiga nii, et senised LEADER-i tegevusrühmad saaksid oma tegevust võimalikult tõrgeteta jätkata. Samas ei saa välistada, et uues olukorras peetakse kohapeal vajalikuks muuta ka LEADER-i tegevusgruppide konfiguratsiooni.
Küsimus vajab lahendust koostöös maaeluministeeriumiga nii, et senised LEADER-i tegevusrühmad saaksid oma tegevust võimalikult tõrgeteta jätkata. Samas ei saa välistada, et uues olukorras peetakse kohapeal vajalikuks muuta ka LEADER-i tegevusgruppide konfiguratsiooni.
Erinevates fondides ja rahastamisprogrammides on kasutusel põhimõte – üks omavalitsus, üks taotlus korraga. Kui tänane maakond ühineb üheks omavalitsuseks, eeldab see rahastamisprogrammide mudelite põhjalikku ümbervaatamist. EL-i periood 2014-2020 on avanenud, vastavad õigusaktid kehtestatud. Kas nende muutmine on üldse võimalik?
Kehtestatud õigusaktide muutmise vajadus tuleb üle vaadata, kindlasti nõuab kõigi sedalaadi võimalike takistuste tuvastamine ja muutmine teatud aega. Kõik omavalitsuste konkreetsed viited võimalikele sedalaadi probleemidele on teretulnud, et neid lähiaastatel sammhaaval kõrvaldada.
Kehtestatud õigusaktide muutmise vajadus tuleb üle vaadata, kindlasti nõuab kõigi sedalaadi võimalike takistuste tuvastamine ja muutmine teatud aega. Kõik omavalitsuste konkreetsed viited võimalikele sedalaadi probleemidele on teretulnud, et neid lähiaastatel sammhaaval kõrvaldada.
Raplamaa Sõnumid / foto: Siim Solman
