Oleme nädalate kaupa jälginud sündmuste kulgemist Valgevene ja Poola piiril. Mis see siis täpsemalt on? Migratsioonikriis, hübriidsõda või humanitaarkatastroof? Semantiliste erimeelsuste keerises ei tohiks kaduma minna keskne lähtepunkt – säilima peab inimlikkus.
Kahe riigi vahelisel eikellegimaal lõksus olevad inimesed on ennekõike organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse ohvrid ning neid ei saa jätta lihtsalt omapead. Ideaalses maailmas peaks olukorra lahendamiseks haarama initsiatiivi Valgevene, sest migrandid on sealt liikvele läinud. Aga me ei ela ideaalses maailmas. Valgevene võimude huvi ei ole mitte migrantidele inimväärse elu tagamine, vaid kasutada neid hübriidrelvana Euroopa Liidu vastu. Ja see on jõhker inimõiguste rikkumine.
Eikellegimaal lõksus olevatele inimestele tuleks esmajärjekorras tagada toit, joogivesi, riided, pesemisvõimalus, hügieenivahendid, vajalikud ravimid ja kindlasti ka katusealune. Talv on tulemas, ilmad lähevad aina külmemaks ja kui inimese põhivajadused ei ole tagatud, on meeleheide kerge tulema. Üksikisiku puhul on hullumeelsus erand, kuid masside puhul on see reegel. Eriti olukorras, kui väljas on külm, kõht on tühi ja lootust ei paista kuskilt. Inimese käitumine muutub niiviisi kergesti metsikuks.
Euroopa Liidu initsiatiiv
Valgevene pool on näidanud, et neid ei huvita migrantidele inimväärsete tingimuste tagamine. CNN raporteeris eelmisel nädalal, et Valgevene militaarstruktuurid on jaganud migrantidele kive, pisargaasi ja piirile on püütud smuugeldada isegi relvi. Kuna Valgevene pool ei ole valmis abi pakkuma, peaks olukorra lahendamiseks haarama initsiatiivi Euroopa Liit. Poola on praeguses hübriidsõjas lihtsalt rindejoon, olukorra lahendamisse peaks otseselt vahele astuma Euroopa Liidu instantsid. Nemad peaksid külmuvatele ja nälgivatele migrantidele esmajärjekorras tagama kõik eluks vajaliku.
Ja sama oluline kui esimene pool on see, et praegu lõksus olevatele inimestele tuleks organiseerida transport tagasi nende kodumaale. Illegaalsel teel ei saa olla neil asja Euroopa Liitu. Kui nad tõepoolest tahavad siin alustada n-ö uut elu, siis selleks on olemas seaduslikud võimalused. Euroopa Liitu on võimalik tulla elama ja tööle igati legaalsel teel. See on kindlasti keerulisem ja vastu ei ole võimalik võtta kõiki soovijad, aga siin vaatabki vastu reaalsus. Euroopa võimekus migrante vastu võtta ei ole lõputu.
Inimkaubanduse ohvrid
Ehk on isegi sõna “migrant” kasutamine veidi eksitav. Valgevene ja Poola vahel lõksus olevad inimesed ei ole esmajärjekorras migrandid. Nad on ohvrid – inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse ohvrid. Neile on valetatud Euroopa pudrumägede ja piimajõgede kohta. Kuritegelikud grupeeringud on müünud neile unistust imelisest elust Lääne-Euroopas, kui nad on valmis ainult oma kukrut tuhandete eurode võrra kergendama.
Alles hiljuti käis meediast läbi lõik, kus üks piiril lõksus olev meesterahvas ütles, et hind tema enda ja tema perekonna transportimiseks Euroopasse oli 9000 eurot. See raha läheb organiseeritud kuritegevuse kukrusse. Nende taskusse, kes teenivad migrantide viletsuse pealt. Nüüd luban endale veidi spekuleerimist: on tõenäoline, et sellel meesterahval ei olnud nii suurt summat kohe välja käia. Ometi oli soov saada Euroopasse parema elu peale. Kokkuleppel organiseeritud kuritegevuse esindajatega lubas ta selle summa välja maksta tagantjärele, siis, kui ta juba Euroopas kohal on.
Kuidas ta peaks 9000 eurot siin välja teenima? Kiire variant oleks ise kurjategijaks hakata. Röövida ja varastada. Kuigi see oli spekulatsioon, on selliseid näiteid varasemates uudisreportaažides välja toodud. Ja see on tõsine probleem. Me ju ei tea migrantide ja neid siia toonud rühmituste omavahelisi rahalisi kokkuleppeid.
Kaheosaline lahendus
Migratsioonikriisile laiemalt ning ka Valgevene – Poola piiril arenevatele sündmustele on laias laastus kahest osast koosnev lahendus, mille puhul tuleb initsiatiiv haarata Euroopa Liidul. Esimene osa hõlmab migrantide inimlikku kohtlemist. Tuleb meeles pidada, et ennekõike on nende näol tegemist ohvritega. Neile tuleb tagada kõik vajalikud tingimused, mis said eelnevalt välja toodud. Seejärel tuleb neile organiseerida transport tagasi kodumaale. Ja seda tuleb valjult ning otse välja öelda: kui te püüate illegaalselt ja jõuga Euroopa Liitu tungida, viiakse teid tagasi kodumaale.
Selle lahenduse teine pool puudutab võitlemist organiseeritud kuritegevusega. Need rühmitused tuleb purustada, kes saavad sissetuleku inimeste transportimise eest Euroopa poole. Lubatud pudrumägede asemel ootab neid siin trööstitu olukord Valgevene ja Poola piiril. Kuidas organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda? Ma ei välistaks isegi militaarseid lahendusi. See ei oleks muidugi eelistatud variant, aga vajadusel tuleks seda rakendada. Oluline on, et kõnealused kuritegelikud grupeeringud ei saaks oma tegevust jätkata.
Kui mitte Euroopa Liit üksinda, tuleb selle probleemiga tegelemiseks kokku kutsuda rahvusvaheline koalitsioon. Olukorra vaikselt eemalt jälgimine ei vii meid edasi. Eriti praeguses olukorras, kus Valgevene, eesotsas president Alaksandr Lukašenkaga kasutab neid inimesi hübriidrelvana.
Autor väljendab artiklis oma isiklikke seisukohti.
