Liina Osila,
statistikaameti rahvaloenduse projektijuht
Riik on viimastel kuudel kutsunud inimesi üles oma rahvastikuregistri andmed üle vaatama. Loodetavasti on sellele palvele reageerinud paljud, sest lisaks eesmärgile saada inimeste andmed registrites õigeks ja usaldusväärseks, on need ka rahvaloenduse oluline osa.
Üle kümne aasta toimuv rahvaloendus korraldatakse seekord nimelt teistel alustel kui varem. Rahvaloendus ei võrdu enam loendaja kojutulekuga, et märkida üles pereliikmete andmed, köögi suurus või vesikloseti olemasolu. Viimane selline loendus toimus kümme aastat tagasi ning nagu öeldud, nüüd koondame suurema osa vajaminevatest andmetest registritest. Seetõttu ongi eriti oluline, et kõik leiaksid aega nüüd ja kohe minna rahvastikuregistri lehele ning vaadata seal oma andmed üle ning neid vajadusel täiendada.
Esmalt tasub üle vaadata oma kontaktid, elukoha- ja haridusandmed
Andmete korrastamine ei nõua palju aega ega vaeva. E-riigile omaselt tähendab see sisselogimist rahvastikuregister.ee andmebaasi, kasutades kas ID-kaarti, mobiil-ID või Smart-ID. Seejärel saab igaüks täiendada oma andmeid hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta. Lisada saab vajadusel ka mitu elukohta ning samuti saavad lapsevanemad üle vaadata ja täiendada oma alaealiste laste andmeid.
Ehitisregistris täna veel otse parandusi teha ei saa, aga oma andmeid vaadata ning täiendustest kohalikule omavalitsusele teada anda küll. Ka selles registris on plaan teha lähiajal uuendused ja muuta andmete edastus kiiremaks ning mugavaks. Seega peatselt muutub ka eluruumide ja ehitiste info täiendamine lihtsamaks.
Viimase, selle aasta oktoobris Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama. Need, kes seda teha ei saa, mainivad põhjustena internetiühenduse või arvuti puudumist või jääb asi toppama kesise nutikirjaoskuse taha. Kindlasti ei tähenda see, et nende inimeste andmed peavad jääma uuendamata. Andmeid saab muuta ka kohalikus omavalitsuses kohapeal, samuti saavad just vanemaealistele olla veebis juhendamisel abiks lapsed või lapselapsed. Sealjuures on oluline eelnevalt kontrollida, et inimestel oleksid paroolid olemas.
E-küsimustiku täitmine algab 28. detsembril
Registriandmetest veel siiski täna rahvaloenduse läbiviimiseks ei piisa. Detsembri lõpust paari nädala jooksul palume kõigil Eesti inimestel täita ka lühikese e-küsimustiku. Sellesse on koondatud vaid need küsimused, millele täna registrid veel vastust ei anna. Näiteks ei hakka me küsima, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saame töötamise registrist, töötuna ning tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise registrist.
Küsimustikus on mõned küsimused keelte (sh emakeele) oskuse, rahvuse, murrete, religiooni, tervise ja sisserände kohta. Millegi üleliigse küsimiseks või juba olemasoleva info kohta keegi inimesi tülitama ei hakka, mistõttu küsimustiku täitmine on ka päris kiire – ligi 5 minutit inimese kohta. E-küsimustik on vastamiseks veebis üleval vahemikus 28. detsember 2021 kuni 15. jaanuar 2022, kuid juba praegu saab loenduse kohta infot uurida rahvaloendus.ee kodulehelt. Kohustuslik on küsitluses osalemine juhuvalimisse sattunud 60 000 inimesele, aga ootame väga, et veelgi täpsemate andmete saamiseks lööksid kaasa kõik Eesti inimesed.
Vaatamata meie inimeste kõrgele e-kirjaoskusele ning kiire interneti olemasolule, oleme ka siin sarnaselt registriandmete täiendamisega valmis, et kõik inimesed veebiküsimustikku täita ei saa. Seetõttu järgneb kohustuslikku valimisse kuuluvate inimeste seas e-küsitlusele andmekogumine veel kuni tuleva aasta veebruari keskpaigani telefoni teel või äärmisel juhul silmast silma küsitlusega.
Loendusel tagatakse kõikide vastajate andmete turvalisus ja privaatsus
Oleme rahvaloendust ette valmistanud juba viimased kümme aastat ning läbiv põhimõte ja fookus on olnud andmete turvalisusel ja inimeste privaatsuse tagamisel. Statistikaametil on andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks ning kasutamiseks seatud väga ranged reeglid ja turvastandardid. Näiteks esimene samm andmete kogumisel on nende anonümiseerimine, mis tähendab, et andmeid ei analüüsita isikustatud kujul. Samuti ei jaga statistikaamet kogutud andmeid isikustatud kujul kolmandate osapooltega ning andmetele rakendatakse konfidentsiaalsuse reegleid. Seega ühegi inimese vastuseid ei ole võimalik tema persooniga seostada ning konkreetset inimest tuvastada.
Mõtleme ka sellele, kuidas inimestel oleks võimalik küsitleja tuvastada ka telefoni teel ja ennetada võimalikke kelmusjuhtumeid. Võime öelda, et kindlasti ei esita rahvaloenduse küsitleja inimestele küsimusi nende pangakonto kohta ega palu end kuidagi panga kaudu identifitseerida või ülekandeid teha.
Täna liigume aga usus, et võimalikult paljud inimesed täiendavad oma registriandmed ning on valmis e-küsimustiku täitma internetis, mis on kõige kiirem, mugavam ja ka turvalisem. Loodame, et igaüks on valmis andma oma panuse usaldusväärsete andmete kogumiseks, mida kasutatakse kõigi meie igapäevaotsuste langetamisel. Olgu selleks koolide-lasteaedade planeerimine, toetuste eraldamine või kergliiklusteede rajamine.
