Kohila esindusplats vabadussamba juures muutus eelmisel nädalavahetusel, 10.-11. detsembril jõulumaaks, kus õiget jõulutunnet aitasid peale lume ja viiekümne kuuse luua meeleolukad esinemised, karussellisõit, laadamelu, taluloomad, saanisõit ja muidugi jõuluvana.
Jõulumaale lükkas hoo sisse mõisakooli tüdrukute luulepõimik. Sel hetkel, kui me fotograafiga kohale jõudsime, tantsisid laval Gaudeo tantsutüdrukud, kes peale nüüdistantsude esitasid ka selliseid, mis pärit meie vanaemade-vanaisade aegadest. Selle eest, et lapsed meie vanu tantse ei unustaks, tuleb tänada nende juhendajat Kairis Kontust.
Nii reede õhtul kui ka laupäeval oli esinejaid jõulumaal päris palju. Reedel esinesid veel Hobitoa laululapsed, Kohila Tantsu, Laulu ja Mängu Selts 10 rühmaga, kellel olid veel seltsiks sõbrad Riisiperest – naisrühm Roosi ja Saue Simmajate nais- ja segarühm. Õhtule pani punkti rahvatantsurühm Tantsusarvikud.
Laupäeva hommik algas taas tantsuga, kui esines Hageri rühm. Vahepeal sai kuulda ka muusikat RändMuusikMees Ivar Kanariku ja kammerkoori Lambertus esituses. Jõulumaa kaks viimast esinejat olid Free Flow Studio ja Tantsustuudio DC.
Jõulumaa peakorraldaja Kohila kultuurinõuniku Sigrid Põllu sõnul oli kõige vingem esinemine suur tantsupidu, mille korraldas Ulvi Mägi Kohila Tantsu, Laulu ja Mängu Seltsi rahvaga. Platsil oli korraga ligi 100 tantsijat ja pealtvaatajad haarati samuti tantsuringi.
Kõige enam tegevusi oli muidugi mõeldud lastele. Esinemisplatsi kõrval noortekeskuse telgis said lapsed meisterdada ja teiselpool ajutist kaunist kuusesalu ootasid karussellid. Ja muidugi jõuluvana, kes heal meelel laste salme ja luuletusi kuulas. Koos temaga said lapsed pilti teha. Kõik küll ei julgenud jõuluvanale väga lähedale minna, muutusid häbelikuks, kuid kes läks, sellelt küsis jõuluvana: „Kas sa kommi ka sööd?” ning jaatava vastuse peale poetas kingikotist kommi pihku. Jõuluvana telgi kõrval asus ka soovide puu, kuhu lapsed olid oma kingisoove riputanud.
Üks laste lemmikatraktsioone oli kindlasti saanisõit hobusega. Loomi aga oli teisigi, nimelt oli oma kitsede ja jänesega väljas Allikasilma talu. Mingil põhjusel tekitab taluloomade nägemine ja nende silitamine sellisel üritusel kuidagi eriti õige jõulutunde. Palju tulukesi, kuused, lumi ja loomad ning rohkem polegi nagu jõulutundeks vaja.
Vanemate meeliskohaks kujunes aga kindlasti Kohila OTT-i ja laada osa, kust sai head ja paremat kaasa osta, alates küpsetistest kuni küünaldeni välja. Ilmselt sai nii mõnigi kingikott sealt täiendust.
Kuigi sel nädalal on ilm pigem plusskraadide poole, oli veel reede õhtul jõulumaal jalutades kohati päris külm. Õnneks oli keskväljaku kõrval asuv Kohila käsitöökodu avatud. Seal sai käia end ahju ääres üles soojendamas ja müügil olevat käsitööd imetleda.
Tundus, et külastajad jäid jõulumaaga igati rahule ja sama tunne valdab jõulumaa peakorraldajat Sigrid Põldu. Talle endale meeldis kõik, mis jõulumaal oli, kedagi eraldi välja tuua ta ei tahtnud. „Kõige ehedama emotsiooni sain, kui nägin neid rõõmsaid lapsi karussellidel ja hobusega sõitmas. Oli näha ja tunda, et seda oli neile nii väga vaja,” rääkis Põld. Kontseptsioon planeerida erinevaid tegevusi toimis, kuna näha oli, et igale poole jagus inimesi ja nagu Põld välja tõi, tekkis mõnda kohta (hobusesõit, meisterdamistelk, karussellid, jõuluvana, taluloomad) kohati isegi väike järjekord.
Põld tunnistas, et ta tegelikult ei osanud oodata, et jõulumaale nii palju rahvast tuleb. Hinnanguliselt käis reedel jõulumaal 700 inimest ja laupäeval 500 (koos esinejate ja laadalistega).
Peamine emotsioon, mida Põld ise jõulumaast ja selle korraldamisest sai, on tänu.
„Ma olen südamest tänulik kõigile, kes aitasid seda kõike korraldada – lauljad, tantsijad, lauluõpetajad, tantsujuhid, noorsootöötajad, jõuluvana, laadamüüjad, helimehed, tublid töömehed, kes aitasid kõike püstitada, jne. Neid inimesi oli palju, kes käed külge panid. Üksi ei tee midagi, ühel on hull idee ja teised aitavad selle ellu viia. Olen siiralt ja südamest tänulik ning usun, et üritus täitis oma peamise eesmärgi – jõulutunne tuli südamesse ja saime tunda, et koos on hea olla,” on Põld tänulik.
