Anne Ummalas
Nii loomade, lindude kui ka inimlaste elu põhiline eesmärk on õppida täiskasvanueluks vajalikke oskusi. Sellega tegeletakse pidevalt ka lapsepõlves. Harjutatakse töövõtteid, söögihankimist, pesategemist. Mida suuremaks kasvab lapsuke, seda täpsemaks ja raskemaks muutuvad tema harjutused iseseisvaks eluks ehk siis mäng.
Inimese lapsepõlvemängud matkivad samuti täiskasvanuelu ja harjutatakse vajalikke oskusi. Õpitakse vanema eeskujust teda järgides, õpitakse vanema juhendamisel mingeid konkreetseid tegevusi ja kõike seda harjutatakse omavanustega mängides. Lastele antakse jõukohaseid päristöö ülesandeid: loomade karjatamine, peenramaa rohimine, väikesed näputööd nagu paelte punumine või tänapäeval nõude pesumasinasse panemiseni välja.
Kui vaadata laste omavahelist mängu, on see ka tänapäeval päris maailma matkimine, mängitakse ikka kodu ja vanemate töökohti.
Mänguasjad, mida neiks mängudeks kasutatakse, on läbi aegade olnud väga erinevast materjalist ja sõltuvad pere majanduslikust seisundist, ehk kui palju on võimalik laste mänguasjade peale raha või materjale kulutada. Talulastel on mänguasjad olnud käepärastest materjalidest ise või vanemate poolt valmistatud. Kasutati looduslikke materjale (käbid, puit), kodus olevaid materjale (kangajäägid, vill, linatakk), aga ka ostetud materjale (paber, nukkude portselanpead jne). Kui taluperel oma saaduste müügist rohkem rahalisi võimalusi tekkis, hakkas ka taluperedesse ilmuma linnast ostetud toredaid mänguasju. Neid on muuseumides säilinud juba 19. sajandist, rohkem aga 20. sajandi algusaegadest alates.
Kodumäng on kõikide maailmas sündinud laste põhiliseks mänguks olnudki. On ju vaja harjutada loomade talitamist, laste kasvatust, suhtlemist erinevate põlvkondade vahel ja harjutada erinevaid talutöid. Seda kõike vahenditega, mis olid tema sündimise sajandil kättesaadavad, eks kujutlusvõime on oluline igal sajandil. Kodumängu jaoks on tarvis olnud lapsi ja midagi kodutaolist. Kõik on lapsena meisterdanud kõikvõimalikke onne, nii metsa kui ka tuppa ja polegi ju palju tarvis.
Spetsiaalseid nukumaju, milles miniatuursed mööbliesemed ja nukukesed oma elu elada saavad, on laste jaoks loodud alles 19. sajandist. Nukumajade ajalugu ise aga ulatub 16. sajandisse. Esialgu tellisid nukumajasid rikkad aadlikud, et oma jõukust lisaks oma päris majale ka miniatuursete majakestega näidata. Need imelised väikesed majapidamised varustati kõikide pärismaja esemetega ja tubadega ning majad olid kõige trendikamad, lähtudes parajasti moes olevast arhitektuuri- ja sisekujundusstiilidest. Samuti kandsid elanikud neis just tollele ajale omaseid rõivaid. Nukumajade ja esemete materjalid olid kallitest väärismaterjalidest. Majad olid kaunistatud ülidetailsete kaunistustega. Mõned neist järgisid täpselt tellija oma maja või olid unistuste maja mudelid.
Majades võis leiduda kõike – tiibklaverist väikeste töötavate vannitubadeni välja. Rääkimata serviisidest, vaasidest, maalidest, vaibakestest. Ja muidugi elanikud ise. Uhketes rõivastes, järgides kehtivaid moetrende. Majja võis elama panna terve pere ja külalised ka veel. Nukumajad olid kollektsioneerimise objektiks ja neid telliti meistritelt suure raha eest. Muidugi suutsid sellise hobiga tegeleda vaid aadlikud. Samal ajal talulapsed mängisid linatakust tittedega oma aianurgas väikeses onnis.
Lastele mängimiseks valmistatud nukumajad olid samuti nagu päris. Enamasti siiski paberist või puidust. Lihtsa mööbliga, aga kõik vajalik oli neis olemas, et väike tirts saaks harjutada majapidamise juhtimist. Nukumaju tegid isad ja vanaisad oma lastele, aga ka lapsed ise. Paar pappkarpi ülestikku, natuke värvi ja lauake, sängike nukule ja juba saabki öelda, et tegu on majakesega. Ülejäänu on juba lapse fantaasia, mis mängu elavaks teeb.
Olgu ajad millised tahes, lapsed vajavad mängu. Praegusel kingituste ajal võiksite vaadata üle ka kingituste pakendid. Kindlasti leiate sealt nii mõndagi, millest koos lastega üks tore nukumaja meisterdada. Pärast pühi aga võtke ette sõit Tartusse mänguasjamuuseumisse, kus saate täpsemalt vaadelda nukumajade detailiderohkust ja nutikaid lahendusi.
